Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

24. novembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu.  Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele. Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.

 

Kui välismissioonidel langenud sõduritele lubab ausammast kaitseministeeriumi uus veteranipoliitika, siis Eesti Eruohvitseride Kogu tahab rajada mälestussamba 650 Eesti ohvitserile, kelle hukkas Nõukogude võim, kirjutab Eesti Päevaleht. „Kui seda võrrelda aastatel 1939–1950 Poola ohvitseride represseerimisega, siis võttes arvesse riikide elanike arvu, on Eesti kaotused tunduvalt suuremad. Sisuliselt on see teine Katõn,” seisab eruohvitseride kogu, vabadusvõitlejate liidu ja piirivalve ohvitseride kogu ühisavalduses. Mälestussammas kannaks kõigi Nõukogude võimu poolt represseeritud ja hukatud ohvitseride nimesid ja auastmeid.

 

Kultuuriministeerium plaanib 2013. aastal tellida 100 kuni 200 epub-formaadis e-raamatut, mida kõik huvilised saavad tasuta lugeritesse või mobiiltelefonidesse laadida. Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsleri Ragnar Siili sõnul muudetakse esmajoones tasuta kättesaadavaks teosed, mis on autoriõiguste alt väljas või mille suhtes võib autoritega kokkuleppe saavutada.

 

President Toomas Hendrik Ilves hakkab Euroopa Komisjoni palvel juhtima Euroopa pilvandmetöötluse arendamise nõukoda (Steering Board of the European Cloud Partnership), mille eesmärk on edendada piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kasutust Euroopa ettevõtluses ning avalikus sektoris. Pilvandmetöötlus tähendab andmete (näiteks tekstifailide, piltide, videote) ja tarkvara salvestamist kaugemal asuvates arvutites, millele kasutajad pääsevad ligi enda valitud seadmetest interneti kaudu. „Eesti on kahtlemata Euroopa juhtivaid riike digitaalsete avalike teenuste pakkumisel.

 

Estonian Air teatas, et vähendab töötajate arvu 146 inimese võrra. Hetkel töötab ettevõttes 318 inimest, koondamiste järel jääb tööle 172 inimest, kellest 100 on lennupersonali liikmed ja ülejäänud tugifunktsioonide ning administratiivosakondade töötajad, teatas ettevõte.  Pilootidest ja salongiteenindajatest kaotab töö 88 inimest ning kommerts- ja administratiivosakondadest 58 inimest. Koondamisprotsess administratiivosakondades algab kohe ja lennumeeskondade osas siis, kui ettevõttel on selge pilt, kuidas minnakse üle ühte tüüpi lennukitele. 

 

Rühm Eesti ühiskonnategelasi nõuab internetis avaldatud petitsioonis (petitsioon.ee) muu hulgas poliitiliste ühenduste tegevuse läbipaistvust, valijate tahet kajastavat valimissüsteemi, parlamendierakondade võimumonopoli takistamist ja rahvaalgatuse sisseviimist. Eesti demokraatia laguneb meie silmade all. Toimimast on lakanud demokraatlik legitimatsioon – igapäevane tagasiside võimu ja avalikkuse vahel, mis annab võimule teadmise, et ta esindab õiguspäraselt rahvast, ning avalikkusele kindluse, et võimul on tema esindajad.  Võimulolijad Eestis ei tunne enam vajadust avalikkusest välja teha. 

 

Valitsuse pressikonverentsil 15. novembril kinnitasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja peaminister Andrus Ansip, et on võimalik, et Estonian Air lõpetab tegevuse pankrotiga. Parts rääkis, et esimene variant on, et Estonian Air lõpetab tegevuse maksejõuetuse kaudu. Teine valik oleks, et finantseerida Estonian Airi iseseisvat jätkamist. Parts rõhutas, et täna otsust ei langetatud. 

 

Välisminister Urmas Paet ütles 9. novembril Vilniuses Balti Nõukogus, et Eesti toetab Läti ja Leedu liitumist nii eurotsooniga kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga OECD. Paeti sõnul on nii Eesti, Läti kui Leedu ühistes huvides seista ka Euroopa Liidu siseturu edasiarendamise eest. „Näiteks kui lisaks e-Eestile toimivad edukalt e-Läti ja e-Leedu – koguni e-Põhjala –, siis on tõenäolisem, et suudame veenda kogu Euroopa Liitu rajama digitaalset siseturgu, toetama internetivabadust või kasvatama küberjulgeolekut,“ sõnas välisminister.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo