Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Olev Träss kirjutas oma Eesti majandust käsitleva artikliteseeria mõni aeg tagasi.  Ja kuigi olukord on küll vahepeal veidi paranenud, pole vajadused muutunud, seega on artiklid endiselt ajakohased - VES.

 

Loomulikult on ka Eestis tuntud muret väga aeglase majanduskasvu üle. See on viimastel aastatel olnud oodatust umbes poole aeglasem, seega kaugel allpoool Eesti majanduse tegelikku potentsiaali, mis Eesti Panga hinnangul võiks olla 4%. Möödunud aastal oli see ühe protsendi kandis. Olukorra parandamiseks on  esitatud vähemalt kaks põhjalikku raportit, mis vaatlevad seisukorra parandamise võimalusi ja pakuvad rea olulisi soovitusi. Teeme ülevaate soovitustest.

 

Esimese andis välja Justiitsministeerium. Selle pearõhk on püüd lihtsustada seadusandlust majanduskasvu edutamiseks ja ärikeskkonna konkurentsivõime tõstmiseks. Aruande realistlikus ülevaates nenditakse Eesti kehvavõitu 30. kohta OECD konkurentsivõime tabelis. Kuigi Euroliidu majandus on hakanud vaikselt tõusma, on see Eestis jätkuvalt languse lähedal. Niisiis on põhjust muretsemiseks ja muidugi ka sammudeks, mis olukorda parandaksid.

 

Raportis on esile toodud 54 muudatusettepanekut, mis jaguneval nelja peaossa. Need on:

 

Paindlikud töösuhted (13), kaasaegne maksukeskkond (20), optimaalne halduskoormus (10) ja ettevõtlust toetav õiguskeskkond 21 ettepanekut.

 

Enne nende lähemat vaatlemist  rõhutame, et justiitsministeerium üksi ei saa midagi olulist saavutada. Nende hoolde jääb kontrollimine, et muudatused edukalt läbi viiakse ja asjaajamine on korrektne. Ettepanekute realiseerimiseks on tarvis kogu valitsuse, mitme ministeerumi kaas- ja koostööd. Ka kohalikud valitsusasutused peavad andma oma panuse muudatuste edukaks rakendamiseks.

 

Eesmärk on selge. Eesti majanduskasvu võti on Eesti panuse tõstmine ülemaailmses väärtusahelas… Eestis tehtul ja loodul peab olema kõrgem väärtus ja hinnang võrreldes praegusega. Peame oma rahvusvahelist konkurentsivõimet tõstma. Vaid siis saavad nii ettevõtlustulu kui palgad kasvada. Riik saab siin motiveerida ja panustada hea, usaldusväärse keskkonna loomisega, seda nii hariduse, teaduse kui tööturu- ja õiguspoliitika alal.

 

Juhtgrupi üheksa liiget esindasid olulisi Eesti majanduse ja valitsuse osasid. Eesmärk oli välja selgitada valdkonnad, mis enim takistavad ettevõtlust ja vajavad muutmist, koos ettepanekutega, kuidas soodustada ettevõtlust ja elavdada majandust konkurentsivõime kasvu suunas. Koostöös justiitsministeeriumi ametnikega jõutigi loetletud ettepanekute juurde. Vaatame neid lähemalt.

 

Paindlikud töösuhted on muidugi tähtsad. Töölepingu seaduse muutusi ei hakka ma puudutama, sest detailid vaevalt huvitavad lugejat. Kõik ettepanekud tunduvad olema õiges suunas. Peamure on arvamine/hinnang, et Eesti vajab keskmiselt 3400 spetsialisti aastas välismaalt. Oleme seda teemat ju puudutanud, lootuses, et suur hulk neist oleksid tagasi pöörduvad eestlased, “Talendid koju”, kuid nende ega teiste Eestisse meelitamine ei ole kerge. Teatud takistusi saab kõrvaldada, kuid suured palgavahed ja nende tasandamine jääb tõsiseks probleemiks.

 

Maksukeskkond pole vähem tähtis. Mänguruumi on mõneti rohkem, eriti sotsiaalmaksu puhul. Tervishoiu abi on vaja kõigil ja makse kõigilt, kuid mõned muud vajadused, näiteks pension, ei ole kõrgepalgalistele, ajutistele välistöölistele vajalik. Õiglase maksukeskkonna edendamine julgustab ettevõtjaid investeerima ja aitab nii kaasa Eesti majandusarengule.

 

Mitmed kuuldud ebaõiglused on märgitud vältimiseks. Ette on ka pandud, et sotsiaalmaksu tasumise kohustus peaks olema jagatud tööandja ja töötaja vahel, et viimasele sel viisil teadvustada tegelikku maksukoormust. Mõneti huvitav on ettepanek, et ‘tuleb kaotada sõidupäeviku nõue’. Hea mäluga lugejal on ehk meeles artiklist nr. 2 (2015) lugu sel teemal. Firma auto isikliku kasutuse aruannet, sõidupäevikut, sai varem vältida 120 euro eest kuus. Kui siis ahned ametnikud tõstsid selle summa kahekordseks, jätsid tuhanded võimaluse kasutamata, riigi sissetulek vähenes poole võrra ja lisaks tuli palgata hulk uusi ametnikke nende tuhandete raportide läbi vaatamiseks… Nüüdne ettepanek märgib ära need vead ja soovitab kogu küsimust vältida, sellega ka bürokraatiat vähendada.

 

Halduskoormuse vähendamine on ülioluline teema. Sellest on ilmselt aru saadud, ja nii oli juhtgrupi siht mitte koormata ettevõtjat ‘ei ebamõistlike kohustuste ega ka ebamõistliku halduskoormusega’. Isiklikult kuuldust tean, et seda  ebamõistlikku oli ja on palju. Osa näib pärinevat EL seadusandlusest ja regulatsioonidest. Mäletame Eesti ühinemiseelsest ajast, et ELil oli kuuldavasti 70,000 lk regulatsioone. Ka Eesti ametnikelt on sinna tulnud lisa. Nüüd on rõõm lugeda, et lõpuks on taibatud selle absurdsust mõlemal pool.

 

Selge on, et ettevõtjale pandud kohustuste täitmine toob kaasa aja- ja rahakulud. Tuleb hoolikalt kaaluda, mida nõuda ja mida jätta. Tingimused peavad olema erinevad väikeste, keskmiste või suurfirmade puhul. Kõiki aitab küll ettepanek nr. 9 ‘vähendada notariaalset tõestamist ja kinnitamist vajavate dokumentide ja tehingute hulka’. Nõus! Vahepeal näis, et Eesti majandust valitsevadki notarid. Aastakümnekahe eest oli see ehk vajalik, kui usaldus puudus. Nüüd on loodetavasti lugu palju parem. Puudutasin sama teemat ka möödunud aastal.

 

Õiguskeskkond, kui see on selge, aus ja usaldusväärne, tõstab nii investorite kui ettevõtjate usaldust süsteemi suhtes. Hädavajalik eduka majanduse eeldus! Detaile on tohutult, sellest ka ettepanekute arvukus. Sinna kuulub ka riigihangete küsimus. Ilmselt seadusandluse lihtsustamise võimalusi on palju. Piirdume sellega.

 

Kokkuvõttes arvan, et kõik tehtud ettepanekud väärivad kaalumist. Rakenduse kohta ei oska praegult midagi öelda, sest vahepeal on valitsus muutunud. Igatahes kõik näib olevat õiges suunas ja rakendus peaks Eesti äri õhkkonda palju parandama.

 

Tegelik töö mis selles paremas äriõhkkonnas aset leiab, on teise, ‘Majandusarengu Töögrupi’ rapordi teema. Sellest järgmine kord.

 

Olev Träss

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo