Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

15 fc1da7257992fc36032e11db3df7a664 m

Illustratsioon: railbaltic.info

 “Vaba Eesti Sõna” 18. mai 2017 numbris avaldas Viido Polikarpus tänuväärse arutelu Rail Balticu kohta. Lubage, et seda Eesti üht suurimat ettevõtmist samuti kommenteerin, arvulisi ja muid detaile lisades.

 

Balti riike Euroopaga ühendava ekspressraudtee idee pole uus, sest juba aastal 1994 avaldati soovi sel viisil Balti riigid tugevamalt Euroopaga siduda. Kui siis Eesti 2004 Euroopa Liitu vastu võeti, hakkas ideest saama realiteet ja praegu minnakse täie sammuga edasi. Nii võttis Eesti Riigikogu 19. juunil s.a. vastu Rail Baltic kokkuleppe ratifitseerimise seaduse. Sellega on Rail Balticu projekt Eesti, Läti ja Leedu poolt kinnitatud ja ettevõtmise elluviimine võib alata.

 

Kavas on ehitada kolme Balti riiki läbiv ekspressraudtee (kiirus 200 km/h või enamgi), mis neid ühendaks Kesk-Euroopaga. Topeltrööpaline Rail Baltic kulgeks Tallinnast otsejoones lõunasse, üle Rapla, Pärnu ja Ikla, siis läbi Läti ja Leedu kuni Poola piirini (vältides Kaliningradi territooriumi). Edasi läheks raudtee Varssavi, kust ühendus on juba Berliini. Kaugemas tulevikus on mõeldav, et merealuse tunneli kaudu ühendatakse ka Helsingi Rail Balticuga.

 

Kokku oleks raudteed Tallinnast Varssavini 950 km, millest Eesti osa on 229 km. Oluline on tähele panna, et uue, laiarööpmelise raudtee laius on 1435 mm, mis enamuses Euroopas on standard. Teatavasti on Balti riikide laiarööpmelistel liinidel ikka veel Venemaa rööpalaius, 1520 mm, mis meid ühendab küll itta, kuid on tõkkeks raudteeliiklusele läände. Energiasäästlik, elektrifitseeritud Rail Baltic oleks otsetee Euroopa südamesse, ilma, et poolel teel vagunite rattaid vahetada või kõike kaupa autotranspordi kaudu saata. Esimese faasina, Rail Baltic I, avati 2015 raudteelõik Kaunasest Poola piirini. Teine faas, Rail Baltic II, läheks plaanikohaselt käiku 2019 sügisel, kui tehnilised üksikasjad on välja töötatud. See osa loodetakse lõpetada 2025, sellele järgneb testimise faas ja kui see on edukalt läbi viidud, algab 2026 rongiliiklus. Ühendus Poola-Leedu piirist Varssavi loodetakse valmis saada 2030 paiku.

 

Mis on siis ettevõtmise hind? Viimaste saadaolevate andmete järgi oleks Balti riikide osa kogumaksumus 5 miljardit eurot. Sellest on Euroopa Liit valmis panustama 85%, mis tuleks CEF-lt - Connect Europe  Facility - mis tegeleb just selliste, Euroopat ühendavate projektidega. Eesti territooriumil paiknev osa maksab 1.3 miljardit eurot, millest Eestile oleks kohustuslik 250 miljonit eurot. Siin on ka põhjus, miks praeguse Tallinn-Tartu-Valga raudtee väljaehitamine ei sobi. Esiteks ei maksaks CEF selle eest ja teiseks oleks sealsete kurvide sirgeks tegemine, teise rööpapaari lisamine, hoonestuse ümberpaigutus jm tunduvalt kallim kui otseliin Pärnu suunas.

 

Küsitakse ikka-jälle kas Rail Baltic ennast rahaliselt tasub? Siin on arvamisianalüüse nii poolt kui vastu. Alles aeg annab vastuse. Reisiliikluse alal ma ei oota, et inimesed massiliselt hakkaksid Rail Balticu  rongidel Eesti-Poola vahet sõitma. Suurt tulu siin oodata pole. Üldse on maailmas vähe pikamaa ronge, mis ennast ära tasuvad. Ikka maksab riik neile juurde (mõelge USA-s sõitvale Amtrak’ile, rääkimata raudteedest Euroopas). Kaubaliiklus peaks aga võitma, sest praegune maanteeveokite kasutamine pole samuti odav, lisaks veomasinate heitgaaside mõju loodusele. Arvan ka, et kui Euroopa Liit on uue raudtee ehitamist selliselt finantseerinud, siis on tema huvides, et Balti riikide majandus edeneks, sest siis saaks ka raudtee vastavat kasu. See kõik aitaks Eestit, hoolimata raudtee rajamise kõrgest alghinnast.

 

Viimaks tohiks Rail Baltic positiivselt mõjutada Eesti murettekitavat geopoliitilist seisundit, sest raudtee tõttu oleme nüüd Euroopa arvestatav osa. Võib muidugi väita, et sõjalise konflikti korral see palju ei loe, sest kerge on teed purustada. Siiski on vahe, kas vaenlane lõhub raudtee, ütleme, Tartu-Jõgeva vahel või Rail Balticu  magistraalil.

 

Nüüd aga jäävad mitu olulist küsimust: esiteks Rail Balticu ökoloogiline mõju loodusele. Kulgeb ju trass kohati läbi puutumatu maastiku, kus kaheliiniline raudteetamm senist looma- ja taimeriiki oluliselt mõjutab. Organisatsioonid nagu Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Rooma Klubi jt. on seetõttu Rail Balticu ehitamise vastu. Kuldset keskteed ega 100%- st lahendust siin kahjuks pole. Võib meenutada, et kui kauges minevikus ehitati üles Eesti raudteevõrk, oli sellel samasugune mõju, millest aga ajaga üle saadi. Praegu on kavas ökoloogiat arvesse võtta nii palju kui võimalik – näiteks läbipääsud raudtee all iga 25-50 meetri järele väikeloomadele, kes ei suuda üle rööbaste ronida. Teisest küljest aga on elektrifitseeritud raudteeliiklus õhule parem kui autoliiklus maanteedel.

 

Teine oluline probleem on eraomand, sest trass läbib Eestis 650 eraomanikele kuuluvat maatükki, nendest on umbes 70% metsa ja põllumaad. Maa koos sellel asuvate hoonetega tuleb omanikelt osta. Kui rahule kõik sellise sundmüügi ja pakutud hinnaga jäävad, on küsimus, mida ma Eesti olusid mitte tundva isikuna analüüsida ei saa.

 

Lõpetades loodan, et sain lugejale anda pildi suurest ettevõtmisest ja tema detailidest. Jääme lootma, et Rail Baltic raskustest hoolimata õnnestuks ja Eestit helgema tuleviku poole aitaks.

 

Kasutatud kirjandus: Internetis “Rail Baltica” ja selle all “Rail Baltica Official Website”. Samuti “Rail Baltica - Wikipedia”.

 

Raul Pettai

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo