Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Oleme rõhutanud, et võimeka tööjõu puudust peaks nii palju kui võimalik lahendama väljarände vähendamise ja eestlaste tagasipöördumisega kodumaale. See on aga võimalik ainult siis, kui meil on pakkuda häid, kõrgemate palkadega töökohti arenevas Eesti teaduspõhises majanduses. Vaatleme siis nii meie haridustaset kui ka teaduse arengut ja selle rakendamist majanduse edutamiseks.


Hariduse üldpilt Eestis on väga hea. Oleme ju kuulnud PISA testide tulemustest, mis näitavad, et noorte tase matemaatikas ja loodusteadustes on Euroopa esimeste hulgas, teisel kohal Soome noorte järgi. Näeme ka, et kõrghariduse tase Eestis on traditsiooniliselt kõrgemate hulgas, olles 25-64 aastaste vanusegrupis kolmas Euroopa Liidus Leedu ja Tsehhi järel. Tipu ligidal on ka Slovakkia, Poola ja Läti. Soome on kaheksas pärast Saksamaad.


Üliõpilaste arv on viimastel aastatel langenud vanusegrupi kahanemise tõttu. Umbes 50,000 üliõpilase hulgas on 3000 pärit välismaalt. Huvitav on ka märgata, et õppijate hulgas, nagu ka Kanadas, on naissoo ülekaal suur, poolteist korda kõrgem meeste arvust. Lõpetajate hulgas, veidi üllatavalt, on ülekaal ligi kahekordne! Paljud lähevad välismaa ülikoolidesse edasi õppima ja tagasitulijate arv on märksa väiksem, eriti just naiste osas.


Samas tunneme rõõmu, et meie ülikoolid on maailmapildis tõusuteel ja sellele aitavad kindlasti kaasa ka üliõpilasvahetused ja edukad kõrgemate kraadide taotlejad kuulsates ülikoolides. Nii leiame Cambridge’i Ülikoolis Inglismaal ligi 30 eesti soost tudengit, lausa ootamatult suur arv.


EL siht teaduse- ja arendustegevuse toetamiseks on 3% sisemaisest koguproduktist, SKPst, eeldusel, et sellest 2% tuleb eraettevõtluselt ja 1% avaliku investeeringuna. Seda on vaid vähesed saavutanud. Eestis on toetused ligi 1.5% SKPst. ELi keskmine on 2%. Märkimisväärsem vahe on aga see, et Eestis tuleb üle poole kogu kulutusest riigisektorist, 0.8%, rohkem kui ELi 0.7%, ja eratööstuse panus on poole väiksem kui keskmine teistes ELi riikides.  


Ülaltoodust võime välja lugeda, et tööstus Eestis on veel suhteliselt nõrk. Nii huvi kui rakendusvõime on uurimis- ja arendustegevuse osas piiratud. Üks võimalik põhjus selleks, vähemalt ühe mu noore doktorikraadiga sõbra arvates on, et paljud Eesti rikkamad inimesed on oma varad saanud äritsemise kaudu, kas värviliste metallide või maa ja hoonete müügiga ega ei tea teadusest midagi. Nii on neil ka raske hinnata, mis edu võib saavutada teaduse ja oskuste parema rakendami1sega nende firmades.


Et olukorda parandada, on väga oluline panustada just teaduse ja majanduse kokkupuutepunktidele.


Kohe peale Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni esinemist Riigikogu ees, millest meil oli varem juttu, andis tollane haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi oma ülevaate ja vastas küsimustele. Ta nõustus, et tee 3% toetuse sihini on veel pikk, aga pilt on üldiselt hea ja palju on panustatud teaduse arengusse, ka uutesse hoonetesse, koos ELi toetusega. See oli sisukas ettekanne, mis vaatles ka strateegiliste uuringute hindamist ja toetamise vajadusi.
Doktorantuuri siht olevat 300 kaitsmist aastas, mis on ehk liigagi ambitsioonikas. Tähtsam kui arv on aga tase, teadustöö kvaliteet. Kadunud Endel Lippmaa, üks edukamaid teadlasi, on  öelnud, et oleme liiga väikesed selleks, et lubada endale keskpärast teadust.


Seda kinnitas omakorda Andres Koppel, Teadusagentuuri juhatuse esimees. Ta on rahul senise arenguga ja hindab kõrghariduse jaoks tarvilike hoonete ehitamist ja nende esmaklassilise teadusaparatuuri ja muu varustusega sisustamist. Pärast mitmeid kiitvaid kommentaare Eesti teaduspõhiste ettevõtete ja nende koostöö kohta ülikoolidega, leiab ta siiski, et põhjust on muretsemiseks. Ta kardab, et “teadmistepõhise Eesti” strateegia rakendamiseks vajaliku rahastamise ja teadusele tegelikult eraldatud vahendite vahele on tekkinud lõhe, mis on ohtlikult suureks kärisenud. Kinnitan seda oma tähelepanekute põhjal ja olen sellest möödunud aastal kirjutanud.


Koppeli tõsine mure on, et noored eesti teadlased, eriti need, kes end välismaal täiendavad, kaotavad lootuse Eesti arengus kaasa löömiseks, ei leia siin rakendust, jäävad välismaale ja lähevad meile niimoodi kaotsi. Ta nimetas, et Maailma Majandusfoorumi hinnangul oli Eesti 140 riigi hulgas konkurentsivõimelt 30. kohal. Tugevused olid kõrgharidus ja teaduse kvaliteet (20,22), nõrkuseks aga võime talente siia saada ja neid siin hoida (86,93). See viimane kehtib kahjuks ka eestlaste puhul, vaid veidi vähem.


Väga piiratud resurssidega, mis võimalikud Eesti praeguse range kokkuhoiupoliitika tõttu, on teaduse toetamine küllaltki heas olukorras võrreldes teiste vajalike riigi kulutustega, nagu väitis ka minister Ligi. Ometi on mujal maailmas võimalused teadlastele palju paremad, nii sissetuleku kui tegelike töötingimuste osas. Selle tõttu, kurb tunnistada, rakendavad paljudki võimekad teadlased neid võimeid mitte Eestis vaid kauge välismaa asutustes, ka siin Kanadas, rääkimata USA tõmbejõust.


Teadustöö mõjud on pikaajalised, aga ometi, nagu mainib ka Koppel, oleneb pragustest ja lähituleviku otsustest, kas edu jätkub või asendub allakäiguga. Olulise edu saavutamiseks on vaja suuremaid ressursse kui praegune eelarvepoliitika võimaldab. Peaaegu intressivaba laen teadustöö edutamiseks tasub ennast pikas perspektiivis igati ära. Ärme unustame, et paljud Eestist välja rändajad on kõrgema haridusega. Teadlaste lahkumisega ei kaota me ainult inimesi, vaid ka nende haridusele pühendatud kulusid ja positiivset arengu potentsiaali.


Selliste küsimuste lahendamine on üks Teadus- ja Arendusnõukogu, TANi,  sihtidest. TAN ühendab nii valitsuse kui majanduse ja akadeemia esindajaid ja peab andma ka oma panuse laiapõhjalise arendus- ja innovatsioonipoliitika rakendamisesse. Selle hulka kuuluvad nii rahastamise soovitused kui muidugi ka prioriteetide seadmine. Tuleks loota, et TAN ei piirdu vaid ministeeriumites ette valmistatud dokumentide ja otsuste heaks kiitmisega vaid võtab ette ka omapoolseid initsiatiive laial teemal “teadusarendus-ettevõtlus” Eesti tuleviku tagamiseks.


Taoliste sihtide toeks leiame nii Tartu Ülikooli kui Tallinna Tehnikaülikooli juures teadus- ja tehnoloogia parke, mis võimaldavad saavutuste rakendamist ja idufirmade kiiremat arengut. Seda olulist tegevust tuleb jätkuvalt edutada.
Siin meenub mu noore sõbra soovitus, et üheks lahenduseks peavad teadlased ise firmasid asutama. Selleks on ettevõtluse toetamine ülikoolide juures eriti oluline.


Järgmine lüli selles teadusarendus-majandus ketis on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EAS. Nende tegevusväli on lai ja väga mitmekesine, hõlmates otsetoetusi tööstusele, nende uurimistöö toetamist, samuti ka infoprogramme, väljaõpet tööstuse juhtkondadele erinevatel tegevusaladel jpm. Nad annavad nõu, korraldavad konsultatsioone, edutavad koostöövõrkude tekkimist ja korraldavad konverentse. Väga tähtis osa sellest tegevusest edutab tööstuse ja ülikoolide kontakte, nende otsetoetamise kaudu “heade toodete ja teenuste loomiseks ettevõtjate ja teadlaste koostöös”.


Tuleb nimetada ka PRIAt, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit. PRIA oluline tegevus on mitmekesine toetuste andmine põllumajandusele. See katab nii taime- kui loomakasvatuse, kalanduse, metsanduse… ja palju muud, kaasa arvatud põllumajandusprodukte kasutava tööstuse toetamise. Nagu ehk mäletame varemasest artiklist, oli just põllumajandus möödunud aastal üks kõige edukamaid tegevusalasid Eestis.


Arengufondi, millest möödunud aastal juttu oli, pole enam olemas. Selle ülesanded on jaotatud ja analüüse erinevate valdkondade potentsiaalist teeb nüüd vastav Riigikogu komisjon. Ettevõtluse finantseerimine, nende  peaülesanne, on üle läinud Sihtasutus KredEx’i valdusesse. See on edukalt käivitunud IT (Information Technology) alal – Eestis hästi arenenud ja finantseeritud, osalt Skype edu tõttu – aga on alles üles seadmisel teiste valdkondade jaoks.  


Rahandusminister Sven Sester tõstis ühes Postimehe artiklis küsimuse “Mida teha, et meie elatustase jälle kiirel sammul paremaks minema hakkaks?” Tema vastused läksid suurel määral kokku sellega, mida ülal kirjutatud. Eriti rõhutas ta tootlikkuse kasvu ja Eesti konkurentsivõimet. Oluline on siin rõhutada, et viimane ei tohi olla hea ainult meie madalate palkade tõttu. Vaja on rohkem investeerida ja teadustöö tulemusi paremini rakendada, mõlema sihi heaks. Sester rõhutas ka Eesti ettevõtete rahvusvahelisemaks muutumise vajadust. Sel puhul tuleb jälle nimetada väliseestlaste võimalikku panust taoliste sihtide saavutamiseks.  


Kvalifitseeritud tööjõu puudus tuleb lahendada minimaalselt välismaalt sisse toodud ekspertidega ja suurel määral eestlaste tagasipöördumisega oma kodumaale. See saab juhtuda siis, kui meil on pakkuda kõrgetasemelisi töökohti arenevas Eesti teaduspõhises majanduses koos vastavate palkadega. Vaja on rahasüsti teadusse, arendusse ja majandusse. Siis “Talendid koju” ja hoogsalt edasi eesti rahva tuleviku heaks!


Olev Träss

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo