Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Käesoleval aastal tõi meile kauni sügise alguse Paavst Franciscus oma külaskäiguga Ameerika idarannikule.

 

Püha Isa siinviibimise ajal oli tunne, et kõik meie uudisteagentuurid tegid oma parima, et rahvas võis TV ekraanilt jälgida iga tema sammu või raadiost kuulda, mis parajasti oli juhtumas.

 

Need olid tõepoolest huvitavad ja kindlasti ajalooliselt tähtsad päevad.


Mainides ajalooliselt tähtsaid päevi, meenub korraga, et 2014. aastal kuulutati Eestis terve käesolev aasta, see tähendab 2015. aasta Maarjamaa 800. aasta juubeliaastaks.


Nende pidustuste raames on korraldatud palju kontserte, väljasõite Maarja nime kandvatesse kirikutesse ja umbes 15 aastat tagasi asutatud Maarjakase Selts on pidulikult istutanud neitsi Maarja nime kandvatesse kirikuaedadesse või kirikute lähedusse maarjakaskesid (lad Betula Pendula), mis muide on ka eesti väärispuu.

 

Inglise keeles on selle kase nimi kas Curley või Silver Birch.


Pühapäeval, 6. septembril k.a. toimus Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis pidulik missa Maarjamaa 800. juubeliaasta puhul, kus Eesti, Läti ja Leedu apostellik nuntsius Pedro Lopez Quintano andis edasi Roomast tulnud tervituse, et paavst Franciscus, vaimses ühenduses selle kalli rahvaga, kes tänulikult meenutades Jumalaema jätkuvat kaitset, toetub uuenenud armastusega Tema taevasele eestkostele, et see tähendusrikas aastapäev kinnitab perekondades, uutes põlvkondades ja kõigis usklikes elavat usku, tugevat lootust ja tegusat armastust.

 

Nende soovidega kutsub Püha Isa selle maa peale, mida on pühitsenud niivõrd eriline ja halastav ligiolek, erilised armud ja taevased soosingud viljakaks rännakuks rahu ja kristliku õitsengu teel ning paluda teie püsivat palvet oma ülemaailma teenimistöö toetuseks…


Kuuldes sõna Maarjamaa teame, et juttu on meie armsast Eestimaast ja vaevalt, et keegi meist hakkab pikemalt mõtlema, et miks meie kallis isamaa kannab Maarja nime.

 

Vaatame siis, mida loeme 2003. aastal Tallinnas ilmunud Eesti Entsüklopeediakirjastuses väljaantud EESTI A-Ü 12:


„Maarjamaa (lad Terra Mariae, Terra Mariana) nimetus, mille piiskop Albert andis 1201 Vana-Liivimaale, samastades selle sümboolselt seni ristisõdade sihiks olnud Palestiina ehk Poja maaga.

 

Paavst kinnitas selle 1216. Neitsi Maarja oli ühtlasi Saksa Ordu ja tema valduste kaitsepühak, kelle kultuse märgiks olid Maarjale pühendatud kirikud ja ordu tava alustada sõjategevust 15. augustil, Maarja taevasseminemise pühal. 20. saj. hakati Maarjamaad kasutama Eesti luulekeelse nimetusena.“


Samas väljaandes on mainitud, et Vooremaal on küla nimega Maarja, mille nimi Nõukogude ajal oli Järve küla.

 

Selles külas asub 14. saj. ehitatud Maarja Magdaleena kirik.


Maarja nime kannab ka üks Tartu linnaosa ja Tallinnas on Kadrioru ja Pirita vahel paikkond nimega Maarjamäe, kus asub ka Maarjamäe loss.

 

Samas on Eestis ka Maarja nime kandvaid kalmistuid.

 

Tehes natuke uurimistööd, leidsin, et peale ülalmainitud Maarja küla kiriku on praegu Eestis veel vähemalt 20 luteriusu kirikut, mis kannavad Maarja nime.

 

Need asuvad järgmistes linnades, alevites või külades: Ambla, Anseküla, Helme, Koeru, Kursi, Loksa, Mustamäe, Märjamaa, Nissi, Otepää, Paiste, Põlva, Pöide, Rapla, Rõuge, Tallinn, Tartu, Torma, Tõstamaa ja Vigala.

 

On võimalik, et neid on veel rohkem kui mina siin mainin.


1927. aastal andis Hendrik Visnapuu (1890-1951) Tartus välja luulekogu „Maarjamaa“ ning tema eluaja jooksul on ta kirjutanud kaheksa Maarjamaa nime kandvat poeemi (Maarjamaa I, II, III, IV, V, VI, VII ja VIII) pluss ka teistes tema arvukates luuletustes nimetab ta Eestimaad Maarjamaaks.

 

Näiteks poeemis „Pea vastu“ on ta salmistanud Maarjamaa sündi järgmiste värsiridadega:
Sa sündisid tules ja tões mu murelik Maarjamaa, taevalagi oli tahmas ja nões ning leekides külad ja laas“ …

 

Visnapuu lõpetab oma luuletuse „Sünnipaik, mu meele Maarjamaa“ järgmiste ridadega:

Ah, ma ei küsi eales, vaene, rikas sa, mu sünnipaik, mu südame ja meele Maarjamaa“.


Ka teised eesti poeedid on oma luules nimetanud Eestimaad Maarjamaaks.

 

Ligi 150 aastat tagasi – 1867. aastal üks meie esimesi naislüürikuid, Lydia Koidula (1843 – 1886) valas sõnadesse oma tunded luuletuses „Sind surmani“, kus poeemi teine salm lõpeb sõnadega: „Tõesti, armsam on mul hingata su põues, Maarjamaa, kui võõral piiril õnnes ja aus elada“…


Juubeliaasta ei ole veel lõppenud ja kindlasti on meie riimi- ja värsisepad veel palju uusi Maarjamaale pühendatud ridu jäädvustanud ka tulevatele põlvedele meie rahvale aastatuhandeid koduks olnud Eestimaal.


Mõteldes Maarjamaa juubeliaastale tervitame oma armast Eestimaad eesti laulja, komponisti ja näitleja Tõnis Mägi palvelaulu sõnadega:

 

Looja, hoia Maarjamaad
ja andesta meile me vead.
Looja, kaitse Eestimaad,
peod selleks palveks nüüd sean.


Karin Imbi Ruus

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo