Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Et ma olen praegu seotud uue projektiga, on maalimine jäänud mu elus kõrvalisemale kohale. Kuid iga kord, kui loodus pakub midagi hingematvalt ilusat, kujutan ma oma vaimusilmas ette, kuidas see võiks välja näha lõuendil. Ka huvitavad näod tahaksin ma kohe lõuendile kanda. Eelmisel aastal tegelesin ma paari portreega, mida ma mitu korda muudkui ümber tegin. Asi muutus kogu aeg hullemaks, nii et ma lõpuks loobusin ja otsustasin, et hakkan hoopis kirjutama.

Tahtsin kirjutada Alfons Rebasest sel perioodil, kui ta astus Briti luure MI-6 teenistusse, see oleks olnud põnevam kui võimalus kirjeldada teda tavapärasel viisil, Eesti Leegioni ohvitserina. Ma oleksin rääkinud, kuidas Kim Philby ja Burgess Meredith, Briti reeturid, aitasid hävitada Eesti vastupanuliikumist ja meie metsavendi. 

 

Naabripoiss Rasmus seisis kannatlikult talu sissesõidutee ääres, jalgratas käekõrval. Ta oli kuulnud, et olümpiavõitja Erki Nool on tulemas külla Austraalia eestlasele Michael Wegecsanyile ja tema abikaasale Suzannele, kes eelmisel aastal päriselt Kurenurmesse elama kolisid.
Ja sealt juba Erki tuligi. Läksime välja talle vastu, Erki viipas meile tervituseks ja naeratas Rasmusele. Poiss hüppas ratta selga ja paistis olevat õnnelik ka talle kingitud naeratuse üle.
Suzanne oli valmistanud lõunasöögi ja kuna me pidime veel ootama Tõnu Jõgist, siis lasksime seniks hea maitsta õunamahlal, mille ma sügisel oma talu õuntest olin pressinud. Tõnu Jõgis on meie Kurenurme päikesepargi projekti insener. Me loodame, et saame püstitada pargi juba käesoleva aasta suve lõpuks.

Kurenurmes on praegu külm, miinus 30 kraadi, mida on palju isegi Lõuna-Eesti jaoks. Minu insenerist sõber, kes koostab meie päikeseenergiaprojekti, ei mäleta aega, mil oleks nii pikalt nii külm olnud. Mäletan, kuidas mu kadunud äi meenutas, et kunagi olnud Kurenurmes 35 miinuskraadi. Olnud nõnda külm, et puud metsas löönud külmast lõhki. Peab tunnistama, et loodus on praegu väga kaunis: puid-põõsaid katab valge filigraanne härmatis, taevas on helesinine ja lumi sätendab vastu. Nagu ütleb minu hea naaber Michael, kui ta hommikul meie tallu jalutab: „Milline suurepärane ilm päikeseenergia jaoks!“

Mida teeb inimene kesktalvel maal? Mina isiklikult vaatan läbi oma manalateele läinud onu Henno raamatukogu. Kuna materjali – raamatuid, pilte ja ajakirju –, on väga palju, siis ei tea ma isegi vahel, kust peale hakata. Nendega tegelemine pakub mulle suurt rahuldust, sest minu jaoks on see materjal uus ja põnev. Näiteks lugesin ma just Loomingu Raamatukogu poolt 1989. aastal välja antud teost „Kodu lugu. II“, autoriteks Mart Laar, Lauri Vahtre ja Heiki Valk. (Loomingu Raamatukogu ilmub 1957. aastast.) Kui keegi tahab teada, millised toredad ja erilaadsed eestlased tõepooles on, siis pole vaja muud, kui see raamatuke läbi lugeda.

Enesekontroll ei ole midagi sellist, mille üle ma saaksin uhkust tunda. Olen teinud küll silmapaistvaid edusamme – olen jätnud maha suitsetamise pärast seda, kui jõudsin kolme ja poole paki sigarettideni päevas, samuti ei võta ma tilkagi alkoholi, mõlemaga tegin lõpu juba kaks sugupõlve tagasi. Sellest ajast alates olen rohkem elanud praeguses hetkes, tuginedes esoteerilisele filosoofilisele mõttele, et õnn on su oma tagaõues, oska see vaid ära tunda.

Head uut 13,7 miljardindat aastat! Just nii vana on meie universum alates Suurest Paugust – kui võrrelda seda sekundiga, siis teeb see ühe miljardiku sekundist. Aatomis on miljardik sekundist iseenesest igavik ja selle ajaühiku sees leiab aset veel omakorda miljard tegevust. Siis on meil veel üks ajaühik – lühim, mida inimene teab, see on aeg, mis kulub valgusel teadaoleva kõige lühema maa läbimiseks. Aeg võib muutuda, võib seisma jääda või olla lihtsalt hea. Seega – head uut aastat!

30. detsembril 2009

Eesti kombe kohaselt “Head vana-aasta lõppu!” ei saagi täna enam siin veerus soovida, sest kuigi on tegemist meie aasta viimase ajalehega, jõuab see lugejateni juba uuel aastal.
Aga südames soovime ikka - soovime, et see majanduslikult raske aasta, mis ootamatult tabas tervet maailma, saaks lõpuks ometi läbi ja kohale jõuaks uus aasta uute ideede ja uute algustega.
Ka Vaba Eesti Sõna vaatas sel aastal murelikumalt oma majanduslikke näitajaid, võib-olla esimest korda tõsiselt teadvustades, et meie ajaleht ei olegi igavene – kahjumiga töötamine ei saa lõpmatuseni kesta, ühel päeval paari aasta pärast saab raha otsa ja leht lõpetab ilmumise.

Kas mäletad? Kas tead? Kus veetsid sina, sinu vanemad või vanavanemad jõuluaega ja võtsid vastu uut aastat 65 aasta eest? Kui paljudes kohtades maailmas on 65 aasta jooksul kõlanud sellel aastaajal harduses eestikeelne Püha öö ja Eesti hümn?
65 aastat tagasi olid esimesed jõulud ja uus aasta paguluses; kaugel kodust, kodumaast, sugulastest ja paljudel ka oma teadmatuses viibivatest pereliikmetest. Eesti oli uuesti vallutatud idanaabri poolt ning need, kellel polnud võimalust salaja Rootsi põgeneda pidid leppima sõjaolukorraga Saksamaal. Võib ainult ette kujutada ja siiski mitte mõista seda ängistust, mis teadmatuses ja plaanideta vene vägivalla eest põgenikke valdas.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo