Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Olles päris palju reisinud ja elanud viimased 51/2 kuud New Yorgis, olen üksjagu mõtisklenud selle üle, mis tähendab tegelikult olla eestlane – üks miljonist miljardite seas. Alles välismaal saab aru, kui unikaalne saatus see on – eestlaseks ole-mine tähendab kuulumist justkui loodusharulduste sekka. Sattudes Euroopast kaugemale on väga tõenäoline, et keegi pole Eestist mitte midagi kuulnud, pole ühtegi eestlast varem näinud. Ja kui ongi, kujutab nende arvamus ja mulje Eestist midagi hoopis muud, kui Eesti eestlane ise on harjunud mõtlema. Hea stsenaariumi korral teatakse Arvo Pärti. Halvemal juhul teatakse Eestit kui vaest eks-nõukogude arengumaad, odava ööelu taimelava. Need assotsiatsioonid tunduvad olevat reisiva eestlase jaoks paratamatu ja igavesti korduv tsükkel.

Artiklis on eitatud peaaegu kõiki evangeeliumi põhitõdesid: Jeesuse isiksus, lunastustöö, ülestõusmine, taevaminek, taastulek ning kohus maailmale.
1. Artikli algus
a. Esitatud on, et Jeesus sattus konflikti juutidega Piibli alguses erinevate loomisloode pärast. Jeesus olevat olnud “uuendatud” loomisloo poolt.
b. Märkus: Piibli loomislugude eestikeelses tõlkes esinevad sõnad, Jumal ütles “tehkem”, Jumal “lõi” ja Jumal “valmistas“ inimese. Siin pole uuendust, mõiste on sama.

Hingedepäeval, 2. novembril süüdatakse Eestis kadunute mälestuseks küünlaid. Seda nii aknalaudadel, vanas hingede kojutulemise ootuses, kui ka haudadel. Tegelikult tähistasid eestlased kogu pika sügise vältel hingedeaega, sest nagu Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik on kirjutanud: "Hinged ei vaata kalendrisse, vaid liiguvad siis, kui ilm on vaikne."
Konkreetsemal kristliku taustaga rahvakalendri tähtpäeval –  hingedepäeval ehk 2. novembri (vanemate nimedega talvekuu, hingekuu ja kooljakuu) õhtul saabus veel pimedas rahvast, k.a. palju perekondi surnuaedadele, kus puude all vilkus kalmuküünaldemeri. Suur rõõm oli näha, et oli ka meeles peetud Kalamaja endisel kalmistul puhkajaid.

Jälle tuli talv Eestisse ootamatult. Autod pole selleks ette valmistatud, sõidetakse suvekummidega ja see on toonud palju õnnetusi. Kuid ilus on väljas ometi. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates nägin puutumatut valget lumist Lõuna-Eesti maastikku. Ja meie kass istus juba mu rinnal, oodates oma KitKat´i. Mul ei jäänud muud üle kui tõusta üles, juua kohvi, anda koertele-kassidele süüa ja siis minna puukuuri ning tuua tuppa puud ning panna ahi kütte. Seejärel otsisin välja suusad, sest tundub, et talv lubab kaunist suusailma. Uskuge mind – Kurenurmes on igal aastaajal ilus.

Mul ei olnud kavas kirjutada äsjastest kohalike omavalitsuste valimistest. Mis tehtud, see tehtud, ega parandada ei anna enam niikuinii midagi. Kuid siis helistas mulle üks mu sõber, kes mõni aeg tagasi töötas Kaitseväe Peastaabis. Ta rääkis, et oli võtnud oma kaks last kaasa, kui valima läks. Kui ta silmadega kandidaatide nimekirjal laskis üle libiseda, nägid lapsed seal ka minu nime ja hõikasid: „Onu Viido! Onu Viido! Tema annab meile alati pannkooke!“ – „Pole vist mõtet öeldagi,“ lisas mu sõber, „et ma andsin oma hääle sulle.“

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on nõustunud sellega, et aastaks 2020 tuleb alandada süsihappegaasi õhku paiskamist fossiilkütuste põletamise  tagajärjel 20% võrra. Järelikult peab ka Eesti mahtuma selle kriteeriumi alla, mis toob päevakorda alternatiivenergia probleemi. Isegi Kurenurme lapsed, kes käivad kohalikus Osula koolis, arutasid tunnis taastuvenergia küsimuse üle.
Kui minu naabritüdruk Kristin viimati meil külas oli, lehitses ta läbi suure hulga reklaambrozhüüre, mis ma olin Hamburgist päikeseenergia konverentsilt toonud. Ta küsis, kuidas see kõik toimib. Isegi täiskasvanud, kes küll mõistavad, et päikeselt saab energiat, ei tea enamasti, kuidas seda kasutada saab.

Eesti Televisioonis on igal nädalal saade „Vabariigi kodanikud“. Eelmisel nädalal oli saate teemaks euro. Stuudiosse olid kutsutud nii euro pooldajad kui selle vastased. Paljud väliseestlased on mulle öelnud, et Eesti peaks iga hinna eest hoidma kinni kroonist, sest kroon on osa meie identiteedist.

Pean alustama sellest teadmisest, et mul on varsti surm silme ees. Ilmselt saabub see kunagi, kui mu suur varvas jääb jälle kinni püksisäärde, kui ma hommikuti riietun. Nii olen ma nagu toonekurg ühel jala seistes ja proovides riietuda juba mitu korda kukkunud. Ei saa aru, kas põhjus on selles, et ma ei suuda enam oma jalga kõrgele tõsta või on mu kõht liiga suureks kasvanud ja jääb kummardudes ette. Kuid tänini olen siiski suutnud veel kuidagi hakkama saada.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo