Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

REIN TAAGEPERA kõne vabariigi aastapäeva vastuvõtul New Yorgis 26. märtsil 2011 93 aastat tagasi 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik. Peale kaheaastast võitlust venelaste ja saks-laste vastu sai vabariik ka tõelisuseks. Iseseisva vaba-riigi poolt võitlesid kõik eesti erakonnad konservatiividest sotsialistide-revolutsionäärideni välja – erandina võitlesid koos venelastega kommunistid, kes aga ühelgi parlamendivalimisel peale sõda ei saanud üle 10 % häältest. Eesti Vabadussõda ei olnud kodusõda, vaid välissõda nagu Soome Talvesõda.

Eesti ajakirjanduses ilmuvad artiklid on sageli mõtlemapanevad. Näiteks ajakirjanik Priit Pulleritsu “Kes ei peaks valima?” 23. novembri 2010 Postimees.
Artiklis käsitleb autor Eestist lahkunud inimeste ebamoraalset õigust valida. Õigupoolest teeb Pullerits vahe vahele Eesti Vabariigis ja väljaspool seda elavatel kodanikel. Lähtudes aga Eesti põhiseadusest ja vaimust, siis pole elukoht kuidagi seotud valimisõigusega. 29. novembril 2010 teatas Eesti Vabariigi siseministeerium mulle, et Eesti Vabariigi kodanikuna on mul võimalik 6. märtsil 2011 toimuvatel Eesti Riigikogu valimistel hääletada Eesti suursaatkonnas Stockholmis.

Euripides ütles ammu, et kui oled edukas, siis arvavad kõik, et sa oled ka tark. Reagan on öelnud: „Puu on puu, kui oled ühe näinud, oled sa kõiki näinud!“
Mõned tähtsamad asjad, mis meenutavad mulle Ronald Reaganit:
 1. 1940. aastal sai Ronald Reagan kuulsaks, kui mängis mängufilmis „Knute Rockne, All American“ ühte kuulsat Ameerika jalgpallurit, George Gipperit. Filmi lõpus, surivoodil olles, ütles ta meeskonnale enne suurt võistlust: „Win one for the Gipper!“ – „Võitke mäng Gipperi nimel!“ Reagan sai selle fraasiga kuulsaks kaua enne, kui seda tarvitati tema valimiskampaanias.

Augustis külastab dalai-laama Euroopat. Selle maailmajao kõrgemad poliitikud ei kibele temaga kohtuma. Dalai-laama veebisaidil on kirjas ainult mõned avalikud esinemised (Toulouse’is ja Kopenhaagenis, kui see peaks huvi pakkuma). Selles ei ole midagi uut. Sama veebisait näitab ka masendavalt väikest hulka ametlikke kohtumisi 2010. aastal. Üks neist oli Sloveenia peaministriga, kellega arutati diasporaa probleeme. Teine oli Šveitsi parlamendi spiikriga. Põhjus on lihtne. Hiina on tähtis ja algatab alati rituaalse hüsteerialaine, kui mõni välisriik tundub kas või kaude soosivat «lahkulöömistunge». Isegi Ameerika poliitikud eelistavad kohtuda pühakliku, poliitiliselt mõõduka Tiibeti liidriga eraviisiliselt, kaamerate eest varjatult ja mitmesugustel eritingimustel.

Kõik sõltub tujust. Praegu olen õnnelik, et talv kestab. Lumi tuletab mulle meelde tuhksuhkrut hapudel marjadel, mis muudab need maitsvaiks. Täna küpsetasingi marjakooki oma aia punastest ja mustadest sõstardest. Heli õpetas mind telefoni teel, kuidas teha üht ameerika kooki. Ta sai retsepti oma tütrelt Ingelt, kes oli saanud selle pereemalt Ameerikas, kelle juures ta suvel elas vahetusüliõpilasena. Inge müüs seal raamatuid. Tal läks väga hästi, nii et ta võitis isegi ekskursiooni Egiptusesse.

Loodetavasti on president Toomas Hendrik Ilvese otsus anda Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk Swedbanki juhile Michael Wolfile tööõnnetus.
Michael Wolfi juhitaval Swedbanki kontsernil on olnud oluline roll nii Eesti majandusbuumi ülespuhumisel kui ka sellele järgnenud ränga majandussurutise tekkimisel, millega kaasnes elatustaseme langus ja pankrottide laine.
Mille eest pälvis swedpankur Wolf möödunud nädalal Stockholmis Eesti riigi kõrge tunnustuse?

Mulle kingiti Martti Turtola raamat “Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-1940”. Lugesin hämmastusega, et Laidoner oli reetur ja Riigi kaotuse peamine sepitseja. Kuna Turtola raamat pretendeerib olla ajalugu, siis on vaja hinnata seda ajaloo reeglite taustal.
Ajalugu, kui siivas akadeemiline distsipliin sai oma aluse 19. sajandi algul Leopold von Rankelt. Ta nõudis, et ajalugu peab olema rajatud algallikatel ja dokumentidel, mis on asetatud aja ja tegelaste konteksti ja analüüsitud, et kindlaks määrata nende tõepärasust ja originaalsust. Samuti on vaja selgusele jõuda, mis otstarbeks on vastav dokument kirjutatud.

No tõesti – aitab meile juba talvest! Novembris, kui algas kõige pimedam aeg, ei tundunud talve ootus üldse mitte halva mõttena. Oli päris tore, et vara läks pimedaks, kella kuue ajal õhtul oli mõnus võtta kätte hea raamat ja sättida end lugema. Ja samuti meeldis mulle, et pärast suve ja sügist on lähenemas hingekosutav pühadeaeg – hakatakse süütama jõulutulesid ja igaüks näib jagavat teistega oma pühadetunnet.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo