Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Mõtlesin, et kas kirjutan üldsegi sellest. Parem oleks kõik unustada. Teised inimesed, kes seda ei kogenud, ei saa meist nagunii aru. Meid oli 34 hinge.. Meid ühendab nüüd see..
Pean kohe ütlema, et minu nimi on Jüri Pallo ja ma sain 12. aprillil 2010. a. 47 aastat vanaks.
Mu elulugu (koos nende 34 hingega) oleks lõppenud 24. aprillil 2010. a. kell 9.45 hommikul. Oleks. Oleks on vilets mees, kuid oleks on ka hea mees.

Palju aastaid tagasi jooksis Ameerikas telereklaam, mis reklaamis valuvaigisteid. Selles esines kuulus näitleja, kes mängis arsti mingis seebifilmis. Reklaamiklipis kujutati seda näitlejat istumas kontoris, ta nägi välja nagu pärisarst, seljas valge kittel ja stetoskoop ümber kaela. Ta naeratas sõbralikult ja ütles otse kaamerasse: „Tere! Ma pole pärisarst, aga ma mängin tohtrit telesarjas. Kõikide valude vastu soovitan ma teil võtta tylenoli!“ Või anacini vms, mis tol ajal moes olid. Tundub, et selline võte – näitleja, kes polegi arst, vaid mängib seda, võib tunduda naeruväärne, kuid see nipp töötas! Ja kaua aastaid!

Okupatsiooniaastatel levinud ekslik arvamus, et  New Yorgi peakonsulaadi ülalpidamine toimus Teise Maailmasõja eel New Yorgi  föderaalpangas (Federal Reserve) deponeeritud ja “kullafondi” nime all tuntud Eesti Panga kullatagavaradelt teenitud intressidega elustus hiljuti prof. Mardi Valgemäe artiklis “ Mõttemõlgutusi Kultuuripäevadest” (Vaba Eesti Sõna nr. 15, 15. aprillil 2010. a.), milles ta meenutab esimeste Kultuuripäevade eel toimunud külastust New Yorgi peakonsulaati koos Hellar Grabbi ja Ylo Ansoniga.

 

Ta nimetab,  et neil õnnestus (peamiselt Grabbi tõttu) veenda peakonsul Ernst Jaaksoni loobuma nõudmast Grabbi ja Rein Taagepera kustutamist Kultuuripäeva esinejate nimekirjast ja järgnevalt keskustelule “. . .  viidi  / meid isegi peenesse restorani Eesti kulla protsentidest saadud rahadega lõunatama.” (rõhutus lisatud). 

Käisin sel nädalal uues Solarise keskuses asuvas kinos vaatamas värsket eesti filmi. Solaris proovib turult tõrjuda Coca-Cola Plazat ja näitab pealelõunal filme vaid 45 krooni eest, mis teeb kino külastamise muidugi väga meeldivaks.
Film, mida ma vaatasin, kandis pealkirja „Punane elavhõbe“ ja see on vändatud Andres Anveldi kriminaalromaani järgi. Filmi produtsendiks oli Kris Taska, rezhissööriks Andres Puustusmaa. Ma ei oskagi öelda, mis oli sellise filmi tegemise eesmärk, küll aga oskan ma ütelda, mis sellest välja tuli.

Toreda nimega tuldpurskav mägi on näidanud kuivõrd me oleme kruvikesed looduse suures masinavärgis. Mind on aga hiljuti pannud ahhetama (imestusest "Ah!" hüüdma) üks teine, nähtamatu masinavärk. Rändasin tänu sellele korraks üle ookeani suvilasse, siis aastasse 1700 ja osalesin New Yorgi kunstinäitusel. Ausalt kah.
Elame ikka ühes igaveses masinavärgis. Ma pean silmas neid va tehnoloogiaimesid: pihuarvuteid, taskumuusikahoidlaid ja liiga tarkasid nutitelefone. Minul neid ei ole.

Mis tundeid äratab mõiste „väliseestlane“? Kas positiivseid, negatiivseid, segaseid või ükskõikseid? Eks see oleneb iga inimese enda tagapõhjast ja sellest, kuidas tema kokkupuuted on olnud välismaal elavate rahvuskaaslastega. Siin sobiks küsida, kes on üldse eestlane ja kes ei ole – ja kes on sel juhul väliseestlane? On lihtsam neid küsimusi esitada, kui vastusi leida. Katsun siiski mõne küsimuse kohta oma arvamuse esitada, seega lootes vähendada ekslikke eelarvamusi väliseestlaste kohta.

Kevad on lootuste aeg, aga ka muutuste aeg. Ja uue alguse aeg. Ehitusmess „Eesti ehitab“ ehk Estbuilt 2010, mis toimus eelmisel nädalal Tallinnas Pirita Näitusepaviljonis, näitas samuti, et inimesed ei ole kaotanud usku ega lootust parematele päevadele ja et nihked paremusele on juba olemas.
Ka Energy Smart OÜ, mis tegeleb päikeseenergiast soojus- ja elektrienergia tootmisega, oli seal oma boksiga kohal. Oli huvitav kogeda, kui väga taheti teada lähemalt päikeseenergia tootmise võimalustest.

Eesti ajakirjanduses ja meedias oli rohkesti sõnavõtte ja arutlusi Eesti Kongressi 11. märtsil 1990. aastal toimunud kokkuastumise aastapäeva puhul. Peamiseks arutlusteemaks oli kas Eesti Kongressil või Edgar Savisaare algatusel organiseeritud Rahvarindel oli otsustavam osa Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel järgmisel aastal. Üllatuslikult kerkis sellega esile USA valitsusasutuste ja CIA võimalik kaasaaitamine Eesti Kongressi tegevusele. Delfi 12. märtsi võrguväljaande kommentaaris toob ”Vaatleja” nime all esinev  isik mängu Ühendriikide CIA: “Eesti Kongress sai oma algatuse, rahalise toetuse ja instruktsioonid Ameerikas ja CIA kontrolli all olevatelt väliseestlastelt.” Mainitakse Kelami ja Laari sagedasi külaskäike Ameerikasse ja küsitakse kust tuli raha “kiireks Kongressi propagandaks ja passide aktsiooniks.”

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo