Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Mati Hint (sündinud 1937 Rõngus. 1963-1975 Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent, professor ja teadur. 2002 aastast Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, mitmete auhindadega vääristatud) väidab  6. oktoobri 2011 Maalehes intervjuus Alo Lõhmusele, et on ohtlik  eelistada omaenda analüüsivõimele internetist ammutatud teavet ja seab kahtluse alla Eestis üldlevinud interneti vaimustuse. Maailmas on tähele pandud, et interneti kasutamine vähendab ja lõhub pikkade tekstide lugemise harjumust isegi väga haritud inimestel, lausa kirjandusprofessoritel jättes terve põlvkonna ilma pika tekstilugemise oskusest ja naudingust. 

 

Eelmises VESs oli lühidalt juttu Vaba Eesti Sõna raskest majanduslikust olukorrast ja sellest, et kui midagi ei muutu, on leht sunnitud rahapuudusel (ilmselt järgmisel kevadel) ilmumise lõpetama. Lehe raske olukord ei tohiks olla kellelegi uudis, sellest on räägitud aastaid ja kindlasti tungivalt viimaste aastate aktsionäride aasta-koosolekutel, et kahanev tellijaskond ning kasvavad trükikulud pressivad lehe lõpetamiskuupäeva aina lähemale.  Siiski tundub VES lõpetamine tulevat paljudele üllatusena – Kuidas siis nii, leht on ilmunud 62 aastat iga nädal, kuidas siis järsku enam ühel päeval ei ilmu?  VES on aastaid elanud vanadest varudest ja katnud puudujääke põhikapitali arvelt. Kui aastaid tagasi, rohkete tellijate ajajärgul, oleks targemaid otsuseid tehtud ning jälgitud paremini oma kulutusi, oleks meil praegu võib-olla ees veel mõned ilmumisaastad. Aga minevikku muuta ei saa. Ja olevik on selline, et aastast puudujääki umbes $30,000 enam katta pole võimalik.

Miks ma kirjutan
Võõrsil ja  kodumaal tegutsevate  luterlike eesti kirikute “nähtava ühtsuse” taastamine lõppes 2010. aasta jaanipäeval, kui E.E.L.K.  Konsistoorium teatas, et Välis-Eesti Kirikukogu oli hääletanud kirikute ühinemise poolt selleks nõutud 2/3 häälteenamusega.  See ei peatanud aga Põhja-Ameerika eesti ajakirjanduses ja kiriku ringkondades sellel teemal juba mitu aastat kestnud vaidlusi. Neis toetusid ühinemise vastased väidetele, mis on faktiliselt ja juriidiliselt küsitavad ning tihti negatiivsed Eestis tegutseva kiriku ja selle juhtkonna suhtes.  

Kui sügavalt te tegelikult mõtlete sellele, mida te parajasti uudistest kuulete? Kui näiteks räägitakse triljonist dollarist/eurost, kas te siis oskate seda summat millegagi võrrelda? Miljon dollarit on tuhat dollarit päevas kolme aasta jooksul. Biljon dollarit on tuhat dollarit päevas kolme tuhande aasta jooksul …
Hiljuti kuulsin CNN-i uudis-tereporterit teatamas, kuidas ühe kuulsuse peale kaevati, et ta olevat olnud lärmakas.

 

Üks asi, milles tuuleturbiine tihti süüdistatakse, on see, et nende tiivad tapavad hulgaliselt linde. Tuuleenergia kasutamine Norra farmides sai tagasilöögi, kui tuuleturbiinid tapsid Smøla saarel üheksa merikotkast kümne kuu jooksul.  Muidugi muretseme me kõik eluslooduse pärast, aga kas me peame seda tegema loobumise hinnaga? Taanis, kus tuuleenergia katab 10% kogu elektrienergia toodangust, sureb tuuleturbiinide tiibade all 30 000 lindu aastas. Kas Taani peaks siis lõpetama sel moel energia tootmise? Kaotab ju Taanis ainuüksi liikluse tõttu elu miljon lindu aastas. Ja Ing-lismaal suudavad kassid võtta elu 55 miljonilt linnult aastas. Kas me peaksime siis keelama nii autod kui kassid? 

 

Üks asi on kindel: energiaallikad pole kunagi allunud turumajanduse seadustele. Põlevkivist saadud energia omahind on alati ületanud taastuvenergiale antud toetusi. Valitsus soovib küll säilitada Eesti Energia status quo´d, aga ei taha samal määral korvata keskkonna- ja tervisekahjusid, mis on tingitud maavarade kasutamisel tekkinud saastamisest.  Meie justkui ei peaks seda märkama. Meie justkui peaksime maksma. Eesti Energial on alati olnud juurdepääs maksumaksja rahale ja ta on olnud väljaspool konkurentsi. Sestap kasvavad meie elektriarved viiendiku võrra ja me justkui ei peaks seda märkama.

 

Mõni päev tagasi sain kirja oma onult Austraaliast. Onu Uno Polikarpus on minu isa vend, ta elab Sidneys ja on 93 aastat vana, kuigi õigem oleks öelda – 93 aastat noor. Hiljuti sai ta ka vanavanaisaks. Onu kirjutas: Tere, tere armas vennapoeg!  Polikarpuste arv aina kasvab. Sinu onu pojapoeg Andrew sai isaks. Helenil sündis poeg Joshua. Fotol näed pisikest poisipõnni, sündinud 26. juulil 2011. Pildil paremalt vasakule olen mina, siis Merike, järgnevad pojapoeg Andrew koos beebiga ja viimasena Vilma. Pean mainima, et oleme kõik võrdlemise hea tervise juures. 

 

Mind ajendas kirjutama Vaba Eesti Sõnas 8. septembril 2011 äratoodud intervjuu Endel Uigaga. Ma loodan, et austatud Vaba Eesti Sõna lugejad ei pahanda, kui ma kordan mõningaid olulisi fakte minevikust. NSV Liidu juhtkond eesotsas Mihhail Gorbatšoviga alustas 1985. aastal reforme – nn uutmist ehk perestroikat. Eestis, Lätis ja Leedus pidid reforme kontrolli all hoidma rahvarinded. Moskvas väljakuulutatud avalikustamiskampaania vallandas inimeste meeletu aktiivsuse ja kommunistide reformid väljusid kontrolli alt. Eestlased olid valiku ees. Kas Eesti NSV faktiline autonoomia N. Liidu koosseisus, nagu soovisid algul rahvarinde juhid, või Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine, nagu olid aastakümneid unistanud ja selles suunas võidelnud vastupanu-liikujad.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo