Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eile seitsekümmend aastat tagasi küüditati president Päts koos oma perekonnaga. Oli 30. juuli 1940.  Tolleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond  eesti noori – Jaan Krossi põlvkond - , kes olid sündinud kohe pärast Vabadussõda ja kelle jaoks vabadus ning iseseisvus olid täiesti iseenesest mõistetavad asjad.

Need noored olite teie, kallid eakad vabadusvõitlejad, ja teie tänaseks juba lahkunud sõbrad. Kõik  ajaloosündmused, mis siis – 70 aastat tagasi – teie silmade ees lahti rullusid, olid täiesti uskumatud ja enneolematud, olgugi et maailm oli sõdasid ka varem näinud.

 

Seitsekümmend aastat on möödunud neist saatuslikest päevadest, millal sõjalisele okupeerimisele NSV Liidu poolt järgnes demokraatliku Eesti Vabariigi hävitamine ja liitmine  NSV Liiduga. Lõpppunkti Stalini poolt kavandatud sündmustele pani NSV Liidu Ülemnõukogu oma 6. augusti 1940. a. istungil, kui Eesti kuulutati üheks N. Liidu liiduvabariigiks.

Meil on põhjust seda tähtpäeva meelde tuletada, kuna see moodustas viimase näiliselt seadusandlikus vormis esitatud sammu juunikommunistide riigireeturlikus tegevuses.

Olen viimasel ajal lugenud palju dokumente, mis käsitlevad alternatiivenergiat ja Euroopa Liidu subsiidiume, et toetada selliseid ettevõtmisi lootuses vähendada 2020. aastaks 30% ulatuses kasvuhoonegaaside heitmeid. Kõikides nendes riikides, kus on liigutud alternatiivenergia kasutamise teed, näiteks Saksamaal, Itaalias, Poolas, Lätis, aga ka Inglismaal, on kõige suurem vaenlane päikeseenergia kasutamise teel kohalik energiakompanii. Kuid Energy Smart OÜ-l oli meeldiv kogemus kohtuda Ando Leppimaniga, Eesti Energia taastuvenergia juhiga koosolekul, kus osalesid Michael Wegecsanyi, Suzanne Wegecsanyi, Tõnu Jõgi ja allakirjutanu. Me olime väga üllatunud, et Ando oli nii noor mees ja et ta on Eesti Energias tegelenud tuuleenergiaga juba 2006. aastast. Ta andis meile lühikese ülevaate tuuleturbiinidest Eestis ja ma lubasin talle saata ajakirja Global Estonian esimese numbri, kus on artikkel Hiiumaa tuulikutest ja nende moodsatest variantidest, mis olid loodud 1996. aastal. Naljakas, aga tänapäeva noortele inimestele tundub 1996. aasta juba kauge ajaloona. Mina aga just siis tulin Eestisse ja mulle tundub, nagu see oleks kõik olnud alles eile.

Eesti kirikute nõukogu tellitud ja hiljuti avaldatud Saar Polli uuring näitab, et religiooni tähtsaks pidavate inimeste arv on Eestis kasvanud.
Ühtaegu kuuluvad religiooni enda jaoks tähtsaks või väga tähtsaks tunnistanud inimestest kogudustesse või usuühendustesse pisut vähem kui pooled: mõnda kogudusse või usuliikumisse kuulus neist 47,9 protsenti ja ei kuulunud 52,1 protsenti.

Tädi Pilvil oli õigus. Kärbsed ärkavad kell 5. Aga kui ma poleks läinud piitsa järgi, et magavaid lapsi nende kõdist säästa, (äial kõrvaltoas oli parasjagu varahommikuses püüdmises paus), poleks ma vast kirjutamist alustada saanudki. Lihtsalt ei ole antud laste kõrvalt aega. Naljakal kombel "puhkuse" ajal just eriti mitte. Nii et olen kärbestele tänulik, kellest selle toa kaks viimast nüüd ülbelt mu arvuti ekraanile ja klaviatuurile maanduvad. Köögi laest ripub kohutav, laipu täis kärbsepaper, kuid seda hirmsat asja on siin vaja. Nagu olete vast aru saanud, oleme maal. Eesti mõistes maal. Sellele eelnes 7 nädalat Torontos, minu vanemate pool, sootuks teistsuguses suves.

Eesti on nüüd läinud üle digitaaltelevisioonile. Mina vaatan oma lemmikkrimiseriaali linnakorteris kaabeltelevisioonist. Aga kui seda ei ole, siis peab muretsema digiboksi ja selle oma telekaga ühendama. Maakodus on meil Viasat, kahjuks küll vaid kõige odavam teenus, millega näeb üksnes põhikanaleid. Nii et peale BBC ja CNN-i ning viie Eesti kanali, mis näitavad tohutul hulgal odavaid reality show´sid, ma muud eriti ei näegi. On ka veel mõned Discovery programmid, aga need ei ole esmaklassilised, sest neid näidatakse ikka uuesti ja uuesti nädalast nädalasse. History Channel meeldiks mulle väga, aga Viasat seda ei võimalda.

Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Mikk Salu referreeris 5. juulil majandus-teadlase ja NYT kolumnisti Paul Krugmani Eesti-teemalisi väljütlemisi. Nobelist Paul Krugman kirjutas paar kuud tagasi Eesti kohta: „Nad on loonud sinna kõrbe.”
Õigupoolest on Krugman Balti riikidest viimase aasta jooksul üllatavalt palju kirjutanud, täpsemalt, teinud kriitikat selle kohta, kuidas majanduskriisi ajal majanduspoliitikat teha ei tohi. Viimati rääkis Krugman Eestist nädal tagasi, kui ta võrdles ühelt poolt Islandit ja teiselt poolt Eestit, Lätit ja Iirimaad.

"Üleskutsele" mis avaldus koos minu e-maili aadressiga (VES 20. mail) saabusid mõned kirjad, mis vast selgitavalt huvipakkujaks lehe lugejaile ja ühinemist kaaluvale kirikukogule.
Esiteks polevat Nõukogude valduses kiriku nime muudatuses midagi kurioosset, vaid see olevat olnud tollal Nõukogude Eestis tegutsevate noorte pastorite soovitus.
Teiseks, juhiti mu tähelepanu 11. juunil “Eesti Elu” Kanadas ilmunud Peapiiskopi selgituskirjale (vt. artikkel allpool - toim.). Sõbraliku koostöö vajadust meie lahus kirikute vahel ei ole ma kunagi  küsitlenud.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo