Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Vahest lugesite ajalehes hiljuti Soomes toimunud saunavõistlusest. Mehed istuvad +230ºF (+110ºC) juures laval ja samal ajal loobitakse kerisele vett. Kes sellele leilile kõige kauem vastu peab, on uus maailmameister. Seekordne kandidaat aga suri põletushaavade tagajärjel!

Ma poleks uskunud, et sauna kodumaal, Soomes, sarnast asja tehakse! Kuiv kuumus on üks asi, kuid tulikuum aur on seevastu elukardetav. Aur keevast kohvikannust võib sõrme ära põletada. Sellisel võistlusel pole midagi ühist inimese võimete proovimisega. Sama hästi võiks võistelda, et kes suudab kõige kauem hoida sõrme küünlatules!

Kuigi väga kuum suvi on alles seljataga, ootan ma juba järgmist kevadet. Sügis aga näitab juba oma nägu – lehed puudel kolletuvad. Ka minu kartulisaak on valmis. Kui ma esimesed kartulipesad üles võtsin, siis minu üllatuseks olid kartulid mädaplekkidega. Enne nende talvevarju keldrisse viimist soovitas naabrimees need kuhja panna ja lasta kuuri all ära kuivada. Mulle tundus hea mõte kartulid ka mullast puhastada, enne kui ma nad keldrisse viin. Seda tööd tegemas tabas mind teine naaber, kes hoiatas, et see töö tuleb kohe järele jätta. Puhastatud kartul ei säili kuigi kaua, vaid läheb mädanema. Ühe tarkuse sain veel teada – kartulit tuleb üle talve säilitada pimedas ruumis. Päikesevalgus muudab nad roheliseks ja siis ei ole nad samuti söödavad. Mina olin seni arvanud, et rohelised kartulid pole lihtsalt veel valmis saanud. Naljakas on minu meelest ka asjaolu, et kartuli heale söögiomadusele ei mõju kuidagi nende suurus (või väiksus).

Ühel tormisel nädalal augustikuus olin ma neli päeva oma talus Võrumaal ilma elektrita. Torm murdis siis puid ja lõhkus elektriliine. Jälle sain ma teravalt tunda, kui väga me oleme sõltuvad tehnikast. Neil päevadel ei saanud ma kasutada ei kompuutrit, kohviauto-maati, röstida saia või vaadata televiisorit. Külmkapp hakkas kohe sulama ja kõik meie marjad, mis me olime oma aiast korjanud ja olid juba kenasti külmunud, olid hukka minemise äärel.

Esimesel pimedal õhtul saabus maale Heli poeg Uku Suviste oma tüdruksõbra Heidiga. Hommikul pidime midagi välja mõtlema, et süüa teha. Meie ahi kütab küll ruumi soojaks, aga pliiti söögi tegemiseks meil ei ole. Nii ma kasutasin väljas grilli, et kohvivett keeta. Kohvi saab ju nii teha, et paned kohvipuru tassi sisse ja valad keeva vett peale. Lased siis mõne minuti tõmmata ja ongi „must supp“, nagu ma seda kutsun, valmis. Heidi ja Uku tegid aga omletti. Õige pea tulid meile külla naabrilapsed ja Uku laulis nendega klaveri saatel. Õnneks pole klaveri mängimiseks elektrit vaja.

Washington Posti kolumnist Anne Applebaum on seisukohal, et praegu on paslikum jagada Euroopat Põhjaks ja Lõunaks, mitte enam Idaks ja Lääneks ning seda peamiselt majanduspoliitika alusel.

„Paarkümmend aastat tagasi oli tavaks Euroopat jagada Idaks ja Lääneks, kuid tänaseks päevaks on näha märke, et maailmajagu oleks mõistlikum jagada Lõunaks ja Põhjaks,“ kirjutas Applebaum.

„Mitte kõigile ei saa see uus kontseptsioon meeldma. Eriti neile, kes jäävad uue Lõuna hulka, kes geograafliselt ei pruugi isegi sinna kuuluda. Tegemist on pigem poliitilise konstruktsiooniga,“ lisas ta.

Hiljuti läbis eesti ajakirjandust teade, et Eesti merejõud on Saaremaa vetes avastanud Inglise kergeristleja  “Cassandra”  ja miinitraalerite “Myrtle” ja “Gentian” vrakid. Need laevad hukkusid Vabadussõja ajal miiniplahvatuste tagajärjel, “Cassandra” detsembris 1918 ja teised juulis 1919. Kuna Inglise sõjalaevastikul oli oluline osa eestlaste tookordses võitluses Venemaaga, siis vaatleme neid sündmusi lähemalt.

Esiteks tuleb unustada populaarne legend, nagu oleks Inglise laevastik tulnud otseselt Eestile appi. Ei, põhjuseks olid hoopis suuremad strateegilised kaalutlused. Nimelt olid juba 20. sajandi alguses Briti-Vene strateegilised huvid maailmas kokku põrkunud. Nüüd kus Venemaal oli võimule tulemas eriliselt radikaalne režiim, oli aeg teostada kauaaegne kava: moodustada Poolast, Baltimaadest ja vahest ka Ukrainast julgestusvöö Venemaa edaspidiste laienemispüüete vastu Euroopa suunas. Sellele lisandus asjaolu, et Saksamaa kokkuvarisemisega 1918. a. tekkis Läänemere piirkonnas võimu vaakum. Oli tõenäoline, et seda asub täitma Kroonlinna punane laevastik. Viimase koosseisus oli mitte ainult neli suurt lahingulaeva, vaid sadu teisi sõjalaevu  -  endise tsaaririigi merejõudude tuum. Ehkki too laevastik oli revolutsioonikeerises hooletusse jäetud, oli ta siiski strateegiliselt arvestatav jõud.   Tähtsaima mereriigina ei saanud Inglismaa niisugust seisundit aktsepteerida. Tagajärjeks oli, et Briti sõjalaevastikule anti novembris korraldus sõita Läänemerre. Ja nii oli Eestil õnne, et otsustaval momendil ühtusid Eesti elulised huvid Briti suurriigi omadega.

Inimesi, kes meist erinevad, pole kunagi kerge mõista. Tsiviliseeritud ühiskondades lahendatakse see probleem tavaliselt nii, et tehakse nägu, nagu seda probleemi ei oleks olemas. Nõukogude ja natsisüsteemid aga elimineerisid üldse haiged, vanad ja vigased. USA armees on homoküsimus lahendatud „ära küsi, ära sellest räägi“ põhimõttel, sest keegi ei suuda siin rahuldavat lahendust pakkuda.

Eesti haridusministril Tõnis Lukasel, kes vastutab selle eest, et Eesti lapsed saaksid parima hariduse, soovitasid geiaktivistid kohalt tagasi astuda. Nemad soovisid, et geiteema oleks esindatud kooliõpikutes, nagu see on Hollandis, millega Lukas aga ei olnud nõus. Geid põhjendasid oma soovi sellega, et haridusminister peab seisma kõikide elanikekihtide eest, seetõttu on ka geidel teistega samad õigused.

Mäletan: viiekümnendate aastate Saksamaa varemete vahel liikus palju puuduvate käte ja jalgadega mehi. Euroopa Liidu eelkäija Euroopa Söe- ja Terase Liit võttis tollal eesmärgiks põimida Saksamaa nii tihedalt Euroopa struktuuridesse, et see muudaks Saksamaa igaveseks ajaks ohutuks teistele Euroopa riikidele. Ka Põhja Atlandi Liidu esimene peasekretär Lord Ismay sõnastas tollal, miks NATO kutsuti ellu: oli vaja "hoida venelased eemal, siduda ameeriklased Euroopaga, ja suruda sakslased vastu muru".

Julian Assange, USA sõjaväelane, kes asutas veebikülje Wikileaks, avaldas 92 000 USA sõjaväe salastatud raportit Afganistani sõja kohta, sest talle ei meeldi, mida teeb USA armee Afganistanis ja Iraagis ega ka see, mis toimub Pakistanis. Nüüd istub ta Quantico vangilaagris Virginia osariigis ja ootab kohtuotsust, milles teda süüdistatakse spionaažis.

Mis mind selle juures kõige enam hämmastab, on see, kuidas üks E-5 seersant on üldse sattunud sellisele kohale, et tal on olnud võimalik alla tõmmata tonnide viisi salajast infot. Minu meelest on julgeolekusüsteem ise märksa enam süüdi kui Assange. Riik võiks talle tänulik olla selle eest, et ta näitas ära süsteemi nõrgad kohad. Selle asemel, et USA nimetab teda reeturiks, peaks julgeolekuteenistus hoopis unest ärkama ja ümber hindama oma süsteemi kindluse ja usaldusväärsuse ning tegema seda rahulikult ning vaikselt, mitte aga oma vigadele ja ebaõnnestumistele tähelepanu tõmmates.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo