Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

20. oktoobril Kodu-Eesti uudisteportaale sirvides leidsin pealkirja ”ÜRO soovitab Eestile kakskeelsust”. Artikkel ise algas sõnadega, et ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee arvates tuleks Eestil kaaluda avalike teenuste pakkumist kakskeelsena ning loobuda trahvimisest keeleseaduse nõuete rikkumise eest.
Pärast artikli lugemist oli esmane reaktsioon muidugi emotsionaalne. Paratamatult meenusid koheselt 2007. aasta 27. aprilli õhtu ning sellele järgnenud öö. Kell 6 õhtul olin sünnilinna Tallinna selja taha jätnud ärevas meeleolus, sest juba paar päeva piirasid Tõnismäge ”Rossija, Rossija” karjuvad inimgrupid. Saabunud oma Helsingi korterisse, avasin koheselt teleri ETV kanalil.

Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Arnold Rüütel avaldas ajakirja Horisont 1976. aasta veebruarikuu numbris artikli „Viisaastak lõppes, viisaastak algas“. Lugesin sellest tema panuse kohta NLKP XXV kongressile. Selles olid toodud ära ka nimed, mis mulle midagi ei öelnud, sest ma polnud neist kunagi midagi kuulnud, nagu Ilmar Aamisepp, Ülo Rahula, Viktor Meister, Endel Lieberg, Meinhard Karelson, Vello Tire, Aleksander Jakobson, Mati Tamm ja Arnold Piho, nad kõik arutasid eelmise viie aasta põllumajandussaavutuste üle ja tegid plaane järgmiseks viieks aastaks.

Osalesin taas Rahvuskomitee Esinduskogu koosolekul peale ligi 40-aastast  vaheaega ja esitan siin omi mõtteid ja muljeid ERKÜ tegevuse ja vajalike suundade kohta.
Kunagi oli Rahvuskomitee austatud ja teguvõimas. Esinduskogu valimine oli USA eestlaskonna tegevuse tipp-punktiks, mis määras rahva mandaadi kaudu meie organiseeritud tegevuse juhtivad isikud eelolevaks tegevusperioodiks.
Mäletan, kui esitasin 1965. aastal esmakordselt oma nime ja sain valituks VI Esinduskogu koosseisu.

Minu kätte sattus onu Henno Sibula raamatukogust ajakirja Looming 1969. aasta jaanuarikuu number. See viis mu mõtted möödunud aegadele.

1969. aasta jõulude eel läksin ma tülli oma isaga ja lendasin kodust Lakewoodist San Franciscosse, et pühad üksinda veeta. Õppisin sealses kunstiülikoolis, aga õpingud ei edenenud kuigi hästi. Tolleaegsed kunstikoolid tegelesid fotorealismiga ja muu sellisega, aga minul oli tarvis omandada põhiasju. Pean tunnistama, et ei saanudki neid selgeks. Praegugi maadlen ma põhiliste asjadega elus.

Kui lastega ülemöödunud nädalal linna tagasi tulime, oli kõige raskem harjuda kliimamuutusega. Maal ei olnud pea kunagi külm. Aga meie 1953. a. ehitatud kivist korterimajas on siiani radikad külmad, sest kuumakraan (soojussõlme sisendid) lahti keeramata. Toas on juba nädalaid 16 kraadi C muutuseta.

Maal pani hommikul käigu sisse kööki astumine, kus minu hullult vara ärkav ämm juba varavalges pliidi alla tule teeb ja selle peal podiseva-pruunistuva kohal askeldab. Ja soojalt ning sujuvalt edasi: 2,5 km Lõpi jooksuring, põldmarjarohke tee-äärne päikse käes, toimetamine, tegutsemine (ämma juhendamisel), prahipõletamine, saun...

Kogu läänemaailm tähistab Berliini müüri langemise aastapäeva ja Saksamaa ühinemist. Väga palju on maailmas juhtunud selle ajaga. On üllatav, mida tähendas kogu Euroopale ühe kivimüüri lammutamine. Kui seda ei oleks juhtunud, siis kus oleksime me täna? Nõukogude Liidu kokkukukkumisega ei vajatud Saksamaad enam idamüürina kommunismi vastu. Üleöö sai Saksamaast Euroopa keskus.

 

Prantsusmaa astus NATO-st välja, kui ma teenisin USA 10. eriüksuses Bad Tolzis Saksamaal, sest Prantsusmaa soovis ise olla ühendatud Euroopa liider, mitte aga olla USA poliitika lakei.

Tallinna bussijaamas Võru bussi oodates ostsin Postimehe. Kuna olen üle 60 aasta vana, siis maksan pileti eest 70 krooni tavahinna 140 asemel. Ladaga seda maad edasi-tagasi sõites kuluks bensiini peale 600 krooni. Seeniorid saavad odavat piletit osta teisipäevast neljapäevani.

Põhjus, miks ma Tallinnas käisin, oli see, et anda panka sisse oma pensionitšekk, mis tuleb USA-st. Keegi sealses sotsiaalministeeriumis peaks mõistma, et välismaaga suhtlemisel on lihtsam ja odavam teha digitaalselt otseülekanne vastava maa panka. Juba aasta käin ma iga kuu siinses pangas ja annan oma tšeki sisse, aga ikka ei oska keegi sellega midagi peale hakata. Pole ju sel paberil isegi mitte mõnda USA panga nime, vaid lihtsalt United States Treasury. Iga kord helistab teller oma ülemusele, kes ka kahtleb selles, mida nüüd tegema peaks. Kui lõpuks kõigil selgus käes on, läheb see mulle maksma 30 dollarit, et raha oma arvele deponeerida. Alles kolme kuni viie nädala pärast laekub raha ka tegelikult arvele.

Vahest lugesite ajalehes hiljuti Soomes toimunud saunavõistlusest. Mehed istuvad +230ºF (+110ºC) juures laval ja samal ajal loobitakse kerisele vett. Kes sellele leilile kõige kauem vastu peab, on uus maailmameister. Seekordne kandidaat aga suri põletushaavade tagajärjel!

Ma poleks uskunud, et sauna kodumaal, Soomes, sarnast asja tehakse! Kuiv kuumus on üks asi, kuid tulikuum aur on seevastu elukardetav. Aur keevast kohvikannust võib sõrme ära põletada. Sellisel võistlusel pole midagi ühist inimese võimete proovimisega. Sama hästi võiks võistelda, et kes suudab kõige kauem hoida sõrme küünlatules!

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo