Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Katsusin ära oodata Jüri Martinsoni artikliteseeria "Ajupesu kui ajalugu" lõppu, aga seda ei näi veel tulevat. Hr. Martinsoni kirjutis, mis juba viiest VESi numbrist on läbi jooksnud, kritiseerib soome ajaloolase Martti Turtola raamatut "Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-1940", pannes autori arvele rida ajaloost võltsarusaamise süüasju. Turtola raamatut mina lugenud ei ole, aga nii mõnigi hr. Martinsoni seisukoht ei ole minu arvates täielikult õigustatud.

 

Nagu paljud meist, kasvasin ka mina üles 20. sajandi lääne ühiskonnas, säilitades Victoria ajastu ideaali progressist. Ronald Wrighti teoses „An Illustrated Short History of Progress“ määratleb ajaloolane Sidney Pollard progressi kui „eeldust, et muutuse seaduspärasus eksisteerib inimkonna ajaloos, /…/ et see koosneb pöördumatutest ühesuunalistest muutustest ja et see suund on täiustumise poole“.  Selle mõtte järgi sisaldub progress juba loodusseadustes: imetajad on vilkamad kui roomajad, ahvid nupukamad kui härjad ja inimene neist kõigist kõige targem. Tehnika  areng mõõdab inimkonna arengut oma mõõdupuu järgi: nui on tugevam kui rusikas, nool parem kui nui, kuul tõhusam kui nool. Nende tulemusteni jõudsime me oma kogemuste kaudu. 

 

Põrkasin ühel päeval Sõmerpalu poes juhuslikult kokku oma naabri Aivari, tema naise Kaie ja nende kahe tütre, Kristeni ja Mariga.  Minu naise poeg Uku Suviste oli just saabunud tagasi Ameerikast ja tõi mulle külakostiks kaasa pähklivõid. Uku pidi Floridas kokku saama ansambliga Take Six ühe muusikalise projekti küsimuses, aga samuti kohtus ta mõnede meediategelastega New Yorgis. Mainisin oma facebook´i leheküljel, et Uku läheb Orlandosse Floridasse ja kohe vastas mu keskkooliaegse parima sõbra väike õde Linda (nüüd on ta muidugi täiskasvanud naine), et tema ämm ja äi elavad Orlandos ja oleksid väga rõõmsad, kui saavad Ukut vastu võtta. Edastasin selle info kohe Ukule, kes võttiski nendega otse kontakti. 

 

REIN TAAGEPERA kõne vabariigi aastapäeva vastuvõtul New Yorgis 26. märtsil 2011 93 aastat tagasi 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik. Peale kaheaastast võitlust venelaste ja saks-laste vastu sai vabariik ka tõelisuseks. Iseseisva vaba-riigi poolt võitlesid kõik eesti erakonnad konservatiividest sotsialistide-revolutsionäärideni välja – erandina võitlesid koos venelastega kommunistid, kes aga ühelgi parlamendivalimisel peale sõda ei saanud üle 10 % häältest. Eesti Vabadussõda ei olnud kodusõda, vaid välissõda nagu Soome Talvesõda.

Eesti ajakirjanduses ilmuvad artiklid on sageli mõtlemapanevad. Näiteks ajakirjanik Priit Pulleritsu “Kes ei peaks valima?” 23. novembri 2010 Postimees.
Artiklis käsitleb autor Eestist lahkunud inimeste ebamoraalset õigust valida. Õigupoolest teeb Pullerits vahe vahele Eesti Vabariigis ja väljaspool seda elavatel kodanikel. Lähtudes aga Eesti põhiseadusest ja vaimust, siis pole elukoht kuidagi seotud valimisõigusega. 29. novembril 2010 teatas Eesti Vabariigi siseministeerium mulle, et Eesti Vabariigi kodanikuna on mul võimalik 6. märtsil 2011 toimuvatel Eesti Riigikogu valimistel hääletada Eesti suursaatkonnas Stockholmis.

Euripides ütles ammu, et kui oled edukas, siis arvavad kõik, et sa oled ka tark. Reagan on öelnud: „Puu on puu, kui oled ühe näinud, oled sa kõiki näinud!“
Mõned tähtsamad asjad, mis meenutavad mulle Ronald Reaganit:
 1. 1940. aastal sai Ronald Reagan kuulsaks, kui mängis mängufilmis „Knute Rockne, All American“ ühte kuulsat Ameerika jalgpallurit, George Gipperit. Filmi lõpus, surivoodil olles, ütles ta meeskonnale enne suurt võistlust: „Win one for the Gipper!“ – „Võitke mäng Gipperi nimel!“ Reagan sai selle fraasiga kuulsaks kaua enne, kui seda tarvitati tema valimiskampaanias.

Augustis külastab dalai-laama Euroopat. Selle maailmajao kõrgemad poliitikud ei kibele temaga kohtuma. Dalai-laama veebisaidil on kirjas ainult mõned avalikud esinemised (Toulouse’is ja Kopenhaagenis, kui see peaks huvi pakkuma). Selles ei ole midagi uut. Sama veebisait näitab ka masendavalt väikest hulka ametlikke kohtumisi 2010. aastal. Üks neist oli Sloveenia peaministriga, kellega arutati diasporaa probleeme. Teine oli Šveitsi parlamendi spiikriga. Põhjus on lihtne. Hiina on tähtis ja algatab alati rituaalse hüsteerialaine, kui mõni välisriik tundub kas või kaude soosivat «lahkulöömistunge». Isegi Ameerika poliitikud eelistavad kohtuda pühakliku, poliitiliselt mõõduka Tiibeti liidriga eraviisiliselt, kaamerate eest varjatult ja mitmesugustel eritingimustel.

Kõik sõltub tujust. Praegu olen õnnelik, et talv kestab. Lumi tuletab mulle meelde tuhksuhkrut hapudel marjadel, mis muudab need maitsvaiks. Täna küpsetasingi marjakooki oma aia punastest ja mustadest sõstardest. Heli õpetas mind telefoni teel, kuidas teha üht ameerika kooki. Ta sai retsepti oma tütrelt Ingelt, kes oli saanud selle pereemalt Ameerikas, kelle juures ta suvel elas vahetusüliõpilasena. Inge müüs seal raamatuid. Tal läks väga hästi, nii et ta võitis isegi ekskursiooni Egiptusesse.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo