Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Armas lugeja! Alljärgnev Haapsalu Eesti koolinoore Harri Puskari auhinnatud kõne Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel on väga rõõmustav näide meie kodumaal peale kasvavast patriootilisest, enesekindlast ja edumeelsest noorsoost. Nende meelsusest ja tegudest on sündimas uus Eesti. Fred Ise   Head Eesti kodanikud! Soovin teile parimat Eesti Vabariigi aastapäeva, lootusega, et  täna algas teie päev ilusate mõtetega meie kallist ja ainsast kodumaast. Mina olen  Eesti gümnaasiuminoor Harri Puskar ning minu ja paljude minu eakaaslaste jaoks on kätte jõudnud tähtsaim aeg elus. Just meie tänastest pisitegudest kasvab välja loov elutöö, mis usutavasti aitab Eestil sujuvalt läbi raskuste säravaimate tähtedeni jõuda. Haritud  noor on Eestile kõige olulisem, sest noorus – see on meie tulevik! 

26. aprillil 1986. aastal kell 01.24 toimus Tšernobõli tuumajaamas Ukrainas võimas plahvatus, mis purustas täielikult 4. reaktori ja õhku paiskus suurel hulgal radioaktiivseid aineid (hinnanguliselt 12 eksabekrelli), mis kattis  enam kui 200 000 ruutkilomeetri suuruse ala ja mille mõju ulatus kogu Euroopale. Üksnes Ukrainas said kõrgendatud kiiritusdoosi 2 254 471 inimest, nende seas 498 409 alaealist. Aastail 1986-87 kaasati Tšernobõli hädaabitöödele 350 000 halvasti ettevalmistatud ja praktiliselt kaitsevahenditeta inimest (peamiselt sõjaväelasi), järgnevatel aastatel veel 220 000. Otsene kahju Ukraina, Valgevene ja Venemaa majandusele oli  440 miljardit dollarit, kõnelemata sandistatud inimestest. Pärast kahte maailmasõda oli see XX sajandi suurim õnnetus, mis sai võimalikuks Kremlist tulnud suuniste ja valetamise tulemusel. Olgu märgitud, et tsiviilelanike evakuatsiooni äärmiselt ohtlikust piirkonnas alustati  kahenädalase hilinemisega. 

 

Kuni äsjaste valimisteni on Soome olnud Euroopa üks eeskujulikumaid riike. Soomlastel on igal pool hea maine, neid tuntakse tagasihoidlike, ausate ja usinate inimestena. Samuti on demonstreerinud meie põhjanaabrite koolilapsed PISA-uurimuste*) ühenduses alati parimaid tulemusi.  Nüüd on Soome maine Euroopas saanud suure musta pleki: EL-kriiline erakond Põlissoomlased (Perussuomalaiset) saavutas äsjastel parlamendivalimistel suure võidu ja nii on parempoolsetel populistidel võimalus pääseda valitsusse. Erakonna liider Timo Soini rääkis “Soome jaoks ajaloolisest päevast”. Ajalooline see kindlasti oligi, sest Läänemereriik kaotas oma süütuse.    

Külastasin oma sõpra Viljarit, kes teeb palkmööblit ja elab Osulas Toftani saeveski lähedal. Kunagi kuulus Toftani firma Leokite perekonnale, aga nad müüsid selle aastaid tagasi ära koos teiste endale kuulunud ettevõtetega. Üks neist on näiteks Laeva Pagar – minu lemmikkoht, kust osta värsket leiba-saia.

Kui ma mõtlen neile koledatele asjadele, mis täna maailmas aset leiavad, eriti neile, mille üle meil ei ole kontrolli, nagu näiteks tsunami Jaapanis, maavärinad, sõjad Aafrikas ja Lähis-Idas, siis on uskumatu, et meie naaber Venemaa ikka veel hädaldab meie olemasolu üle.
Selle aasta 9. märtsi Kommersandis on Jelena Tšernenko intervjuu Aleksei Tšadajeviga, kirjanikuga, kes kirjutab sotsiaalpoliitilistel teemadel ja on Kremli blogikooli asutaja. „Twitteri-revolutsioonid on pettus,“ väitis Tšadajev ja seetõttu ei kartvat Venemaa sotsiaalvõrgustike, olgu selleks Facebook või Twitter, mõju.

Rootsi suuremad päevalehed näevad sarnasusi praeguste sündmuste ja enam kui 20 aastat tagasi toimunu vahel. Murrangulised sündmused Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on võrreldavad Ida-Eruoopa kommunistlike diktatuuride kukutamisega 1989 aasta sügisel. Kes tahab paremat võrdlust, peab ajas tublisti tagasi minema.
23. oktoobril 1989 marssis 300 000 rahumeelset demonstranti läbi Leipzigi, hüüdes “Meie oleme rahvas”. 9. novembril varises Berliini müür. 28. jaanuaril 2011 voolas kümneid tuhandeid egiptlasi üle 6. oktoobri silla Kairos hüüdes “Horeya, biladi” (Vabadus, minu maa) ja sundisid politsei põgenema. 11. veebruaril astus president Hosni Mubarak tagasi.

Tavavaatleja võib imestada, mis on ennesõjaaegsel inglise detektiivilugude kirjutajal pistmist 21. sajandi majanduskriisiga. Ärgem alahinnakem Dorothy L. Sayersit. 1933. aasta kriminaalromaanis „Murder Must Advertise“ („Mõrva tuleb reklaamida“) asetab Sayers oma tegelase lord Peter Wimsey incognito tööle reklaamiagentuuri. Sel viisil sai kirjanik hukka mõista seda tööala ja seda, kuidas selle elukutse esindajad „ekspluateerivad neid, kes ihalevad kättesaamatut luksust ja jõudeolekut, ning keda võib narrida ja meelitada kulutama nende vaevaga teenitud sente millelegi, mis pakub neile kasvõi hetkeks meelelahutuslikku ja luksuslikku illusiooni.“
Tänapäeva maailmas toimuvat võib pidada erakordseks. Erakordsed olukorrad tekitavad meile alati palju muret, aga samal ajal on see ka midagi, mille poole me püüdleme. Olgu see näiteks lõputu õnnetunne, tohutu rikkus või igavene elu – siin ma pean silmas tegelikult igavest noorust, kui täpne olla.  Kahekümnendate eluaastate lõpus arvasin ma, et ma olen juba täiskasvanud inimene. Ikkagi 30 juba paistab! Surma peale ei osanud ma siis mõeldagi, mulle ei tulnud pähegi, et mind ühel hetkel enam ei ole. Ei osanud küsida ka Hamleti moel: „Olla või mitte olla?“ Nüüd, kui ma olen kaks korda vanem, ei ole mul enam sellist muret, kuigi võiks arvata, et mida lähemal lõpule, seda selge-mini hakkab see mure sind vaevama. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo