Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eurovisiooni lauluvõistlus on nüüdseks jälle seljataga. Sel aastal jäin ma finaali vaadates magama. Mul panid pea ringi käima tohutud välkuvad tuled taustal ja kogu kisa ja kära, mis ekraanilt tuppa paiskus. Kuulun vist selle vanusegrupi hulka, kellele niisugune möll enam midagi ei paku. Kogu see digiajastu ja digimaailm, kuhu kuuluvad ka Skype, arvutimängud, facebook jms. on minust puutumatult mööda läinud. Ma mäletan, kuidas ma 1950-ndate aastate lõpul ja 1960-ndate algul teismeliseeas lukustasin end tundideks väiksesse tuppa muusikaplaatide kuulamiseks, et mitte segada oma vanemaid. Tänagi võin neid laule laulda, sest nad on mulle nii tugevalt mällu sööbinud. Aga „Rockefeller Streeti“ (tänavust Eesti Eurovisiooni võistluslaulu - toim.) ei suudaks ma isegi mitte siis järele ümiseda, kui sellest sõltuks mu elu, nii nagu ei meenu mulle midagi eelmise aasta Eurovisiooni võidulaulust.

Mallorcale pole veel jõudnud, kuid ikka ajasin kohanimed enne reisi segi. Mallorca asub Vahemeres, Madeira aga Atlandi ookeanis 600 km Maroko rannikust. Jagaksin teiega muljeid viimasest, Hiiumaast väiksemast saarest, mis pole tavaline rannaslebamise koht – seal polegi rannaribasid! Küll on ta matkahimulisele eestlasele ideaalseim sihtpunkt.
Olen siiani suht vähe reisinud. Või kuidas võtta? Tallinna ja Toronto vahel on lennumiile meeletult kogutud. Kohe nii palju, et tavaliselt ei jätku raha mujale sõiduks. Pere on ju kõige tähtsam. Ja teisel kohal siis äkki... reisimine? Prahast lõunapoole polnud siinses maakerajaos jõudnudki. Enne nüüdset lendu Madeira saarele. Hurraa!

Kirjutan toimiva Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku õpetajana ja praostina, kes on teeninud eesti luteri kogudusi paguluses Rootsis, Kanadas ja Ühendriikides ühtekokku 35 aastat. Kirjutan vastuse E.E.L.K. Baltimore Markuse koguduse kunagise võimeka esimehe ja nelja koguduse liidu asutaja ja juhataja Fred Ise mõtetele ja soovitustele.
Ma ei näe mingit põhjendust VES’is trükitud pealkirjale: “Kas meie pagulasajastu peab lõppema lõhenemisega?” See on oma väljenduselt pealetükkiv, kui mitte sihilik ja omakasupüüdlik. Artikkel selgitab, et küsimus on “luterlikust eesti kirikust”, kui universaalsest, ülemaailmsest kehastusest, mille algus on aastasadade tagustes “hurmavates maakirikutes” kui vaimse toe, kinnituse ja rahvusliku enesetunde ja hariduse hällis. 

Olen mitmel korral suud pruukinud kirikute ühinemise asjus. Ei saa veel vaiki olla. VES-st # 18 leidsin taas kaks ühinemisprobleemide lahendamisele suunatud kirjutist: esimene neist (F. Ise) on õilis apellatsioon emotsioonidele lahkhelidest ülevaatamiseks; teine (õp. N. Vahter) on loogiliste põhjendustega eklesiastilisele alusele ehitatud esitlus asjaoludest, millesse ühinemise aktsioon näib takerdunud olevat.

Armastuse ja vihkamise suhet iseloomustab see, et sellises suhtes olijad ei saa teineteisega koos elada, aga samas ei kujuta nad ette elu teineteiseta. Mina olen juba pikemat aega elanud Lõuna-Eestis ja tegelenud päikesepargi püstitamisega, samal ajal kui mu naine Heli elab ja töötab Tallinnas. Me räägime päeva jooksul mitu korda telefonitsi ja meil on päris korralik ülevaade teineteise elust. Maal ta sageli ei käi, sest ta ei taha tegelda lumekoristamise, jää, ahjukütmise ja muu seesugusega. See-eest sõidan mina odava pensionäripiletiga üle nädala Võrust Tallinna.

Iga kogukond vajab kedagi, kes ta ühiseks pereks seob. Muidugi on majanduslikel võimalustel oma osa mängida, aga kogukonna aktiivsetel liikmetel on siiski tähtsam roll. Friedebert Tuglas kirjutas „Juhan Liivi monograafias“, kuidas Viljandi kaotas oma juhtiva koha pärast Jakobsoni surma:

Hiljuti korraldati emakeele tähistamise koosviibimine Göteborgis, kus jagati ka välja huvitavat kirjalikku materjali, näiteks väljaanne konverentsist “Eesti keel ja kultuur maailmas III”.
Lugedes selles Tartu Ülikooli professor Birute Klaasi artiklit “Eesti keele arendamise strateegia (2004-2010) seeria II” reageerisin negatiivselt ühe, mitte ainult professor Klaasi poolt kasutatud, vaid avalikes arutlustes peamiselt Eestis tihti väga levinud väljendi vastu väliseestlaste kohta.
Prof. Klaas kirjutab lk. 66 muuseas: “Seoses Teise maailmasõjaga Eestist emigreerunud põlvkond on kadumas…”

Kevad on käes ja see tähendab jälle aiatöid. Olen uhke, et minu ehitatud terrassid meie maakodu juures on selle talve suurele lume- ja jääkoormusele vastu pidanud. Maja ees olevale terrassile oli kogunenud nii suur lumekuhi, et naabrimees Karl tuli seda lausa traktoriga ära vedama just enne sulailmade tulekut. Paljud inimesed olid sel kevadel tõsiselt mures võimaliku rohke sulavee tõttu. Lõuna-Eestis Antslas olidki väikesed üleujutused.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo