Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides on Ameerika eestlaste katusorganisatsioonina tegutsenud ligi 60 aastat.  Mul oli au kandideerida ERKÜ üldkogusse 1965.  aastal ning ma teenisin VI , VII ning VIII Esinduskogude koosseisudes kuni 1974. aastani. Tol ajal oli Rahvuskomitee austatud organisatsioon, mis tegeles Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisaktsioonidega ning eesti keele ja kultuuri säilitamisega. Mullu esmakordselt tagasi tulles ERKÜ ridadesse peale 36-aastast vaheaega,  oli mul tõesti masendav näha, kui madalale tasemele Rahvuskomitee toetus oli aastate jooksul langenud. 

 

Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril toimus Pärnu Eliisabeti kirikus Eesti Vabariigi igavikuteedele siirdunud riigivanematele-presidentidele pühendatud mälestusjumalateenistus. Eestil  on ühtekokku olnud kuusteist lahkunud riigipead või riigipea kohusetäitjat, neist viis paguluses. Igaühe meenutuseks süüdati küünal. Mälestuskõne pidas Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste (järgneb lühendatul kujul).  Jumalateenistusele eelnes mälestustahvli avamine Pätside kodumajal Raekülas (Riia mnt 273).  Tahvli pühitsesid peapiiskop Andres Põder ja apostliku õigeusu preester Ardalion Keskküla.

 

Vabadusvõitleja Enn Tarto tõstis kunagi VES’i lugejakirjas esile väga olulise ja unustatud küsimuse: nimelt, ennesõjaaegsete eesti rahvu-sest kõrgetasemeliste Mosk-va agentide reeturlik roll iseseisva EV hävitamisel. Nooremad lugejad sageli ei ole teadlikud nende juudaste olemasolust ega otsustavast tegevusest. Viimastel aastatel on endised kommunistid ja KGB-lased ning nende otsesed järeltulijad hakanud eesti ajalugu ringi kirjutama. Teine grupp ajaloolasi, kes on peamiselt koondunud Magnus Ilmjärve juhtimisel Tallinna Ülikooli juurde, si-hilikult hiilivad mööda punaste juudaste otsustavast rollist. Ilmjärve ja tema aatekaaslaste ilmne siht on suunata arutelu eemale ja varjata moskvameelsete kvislingute olemasolu. Nendel ajaloolastel ei ole absoluutselt midagi positiivset kirjeldada 1939. a. eksisteerinud EV kohta. Kõik meie rahva kõrgemad juhid olevat olnud pätid ja kaabakad ning viimasel ajal on lisandunud neile veel reeturi nimetus.

Vaba Eesti Sõna avaldas 1. septembril 2011 Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna tervituse eesti koolidele üle maailma, kus väidetakse, nagu oleks eesti keel üks väiksema kõnelejaskonnaga riigikeel maailmas.
Säärane pidev emakeele alahindamine ja väiksuse ning väetisuse sisendamine surub jätkuvalt alla meie enesetunnet, milleks pole vähematki põhjust – otse vastupidi, võiksime olla uhked oma väikese rahva tänase keelearengu näitajate üle:

Mäletan hästi suurt Eestit läbinud kaastundepuhangut 1988. a., kui suur ja laastav maavärin oli Armeeniat tabanud. Teame omast kogemusest tollest ajast, et eestlase süda pole sugugi nii põhjamaiselt jahe ja kalk, kui teine kord vildakalt väidetakse.
Kogu võrgustatud maailm on kaasa tõmmatud tänasesse ameeriklaste leinapäeva. Kes tavalise vaatlejana, kes USA vastasena, kes Ameerika liitlasena, kes kaastundeks võimelise inimesena.
Kui eesti inimesi küüditati aastatel 1941 ja 1949 ei märganud seda peaaegu keegi peale meie endi. Ka Balti riikide alistamist aastatel 1940 ja 1944 mäletavad peamiselt vaid eestlased, lätlased ja leedulased. Väikerahvaste tragöödiad ei pälvi sama suuri pealkirjasid kui suurrahvaste läbielamised. See pole mõeldud kurtmisena. Nii see elus lihtsalt on.

 

USA poliitikaanalüütik, "Balti küsimuste oraakel" Paul Goble analüüsis Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumise 20. aastapäevaga seoses Balti riikide ees seisvaid probleeme. Ajakirjas The Economist ilmunud artiklis kirjutas Goble, et "riskides olla skunk selle aastapäeva  tähistamise aiapeol" tahab ta pühendada suurema osa oma märkmetest neile väljakutsetele, millele ei ole vastatud, kuna neile vastata on kas raske või võimatu.  Goble'i sõnul seisavad Eesti, Läti ja Leedu vastamisi kolme "võimatusega": väikesed territooriumid, geograafiline asukoht ja demograafia. "Rääkigem ilustamata: Eesti, Läti ja Leedu on väikesed riigid. Sellest võib teha kolm ilmset järeldust. Kõigepealt on neil vähe ruumi vigade tegemiseks. Teiseks on nad tüüpiliselt sõltuvad teistest. Ja lõpuks ignoreerivad neid sageli teised riigid või ohverdavad nende huve selle nimel, et saavutada kokkuleppeid suuremate ja "olulisemate" riikidega," toonitas Goble. 

 

Presidendivalimiste analüüs Eelmistel presidendivalimistel oli paljudel valik selge. Nii Toomas Hendrik Ilvesel kui Arnold Rüütlil olid selged pooldajad ja neil omakorda selged argumendid, miks ühte või teist pooldada.  Ilves kerkis esile valgete jõudude esindajana, kes näis esindavat euroopalikku valikut. Ilvesega näis Eesti endale taas saavat presidendi, kes võiks võrdsena seista Euroopa liidrite kõrval ning keda kultuurieliit toetab ja hindab. Ilves sai presidendiks kuhja etteantud loorberitega. Saatus oli Ilvese vastu veelgi heldem: ta sattus presidendiks Eesti majanduse ühe raskeima kriisi eel ja ajal. Ilves rääkis kriisist kui võimalusest. Ometi läks teisiti. Kui ka need, kes Rüütlit ei poolda, suudavad ilmselt hästi ette kujutada teda kriisiaegse presidendina, siis Ilvese krii-siaegsest tegutsemisest ei mäleta keegi ilmselt suurt midagi. Enamgi veel, avalikkuse silmis taandus Ilves valitsuse tegevuse halliks taustamängijaks.

 

Tulla väliseestlasena Eestisse elama, on nagu langeda keset muinasjuttu. Oled terve elu sellest paigast kuulnud, sellest laulnud, sellest pilte näinud, nii et kui sa esimest korda näed Tallinna kilukarbisiluetti sa vaevu saad uskuda, et see pole unenägu. Nii nagu paljud inimesed vist tunnevad, kui nad näevad esimest korda New Yorki või Pariisi, mina tundsin kui ma nägin esimest korda Tallinna. Asuda aastaks ajaks Tartusse elama 2005. aastal oli nii põnev – seal on ju nii palju ajalugu, ülikool oma traditsioonidega, ja to-hutult palju kultuuri! Tartus on väga lihtne armuda Eestisse (paljud välisüliõpilased oleksid selle väitega nõus).

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo