Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

See oli 1954. aasta suvel, kui olin ühe 97-jalase kuunari meeskonnas. Kodusadamaks oli Miami ja meie suviseks tegevuseks oli reisigruppide viimine ühe- kuni kahenädalastele reisidele Kariibi mere saartele, nn. “charter cruises”. Üks pikemaid reise oli neljanädalane, kus olid reisijateks kaksteist üliõpilast. Nende vanemad oli rikkad inimesed, kes tahtsid saada kuu aega puhkust oma lastest ja mis saab olla parem, kui saata nad merele.  Viibisime sadamas paar-kolm päeva, et võtta vastu reisijaid, juhatada nad nendele ettenähtud kohtadele, võtta peale küllaldaselt provianti, vett ja abimootorile vajalikku diiselkütust.

 

Mõni aeg tagasi, 20 juunil, jõudsime suve haripunktini. New Yorgis seisab siis keskpäevane päike 73º kõrgusel, Los Angeles’is 80º, Miamis koguni 89º – praktiliselt peakohal. Inimese vari on kahanenud tumedaks laiguks otse jalgade ümber. Tallinnas ja Stockholmis on päikese suurim kõrgus küll vaid 54º, kuid selle vastutasuks naudivad põhjamaad kauneid, valgeid öid. Kui New Yorgis on suvisel pööripäeval päeva pikkuseks 14 h 47 m, siis Tallinnas näete päikest 3½ tundi enam. Teame ju hästi, kuidas Eestis pööripäeva keskööl Hämarik Koitu suudleb.   

 

Pole midagi paremat maailmas oma aiamaa maasikasaagist, mis on nii suur, et seda ei jõua äragi süüa. Praegu ma peaaegu et toitungi ainult maasikatest, nende saak on sel aastal olnud erakordselt hea ja mul pole hirmu seda kellega iganes jagada. Pärast New Yorgist tagasi jõudmist läks Heli lausa lennujaamast kohe tööle. Nädala lõpus aga tuli ta meie maakoju ja asus kohe maa-sikaid korjama. Ta pani need plastikaatkottidesse ja siis sügavkülma, puistates need enne üle vähese suhkruga. Sügavkülmas on meil veel eelmise aasta saakigi järel. Väga maitsvad on värsked marjad koos hommikupudru või helvestega, olgu aasta-aeg milline tahes. Oma sügisel tehtud õunamahla viimase pudeli jõin ma ära märtsikuus. 

 

Olla 50 aastat okupeeritud on pikk aeg. Nii pikk, et normaalsed instinktid võivad rahval nõrgeneda ja isegi hävida. Nii pikk, et ei kodu-eestlased ega pagulased polnud valmis adekvaatseks tegutsemiseks perioodil, mis algas Mihhail Gorbatšovi võimule tulekuga NSV Liidus.  Lüüsid avanesid täiega 19. augustil 1991, mil Boriss Jeltsin ronis Moskvas tanki otsa ja mõistis riigipöörajate tegevuse hukka. Normaalne käitumine tema poolt! Sellele järgnevalt oli Edgar Savisaare ja tema meeskonna käitumine meie naaberriigi terroriorgani KGB suhtes Eesti riigi ja rahva huvide seisukohalt aga otseselt ebanormaalne.

 

Saabusin just USAst, kus ma polnud viis aastat käinud. Omal kombel naljakas, kuidas sa vananedes ei saa enam milleski kindel olla, ka vanas heas USAs on 5 aasta jooksul paljugi muutunud. Esiteks lennureis. Lennukid olid sel korral mugavamad ning pardal pakutud toit maitsvam. USA toll teenindas meid kiiresti ja sõbralikult. Keegi ei tõstnud tüli ka sellest, et USA viisaga Heli seisis koos minuga USA kodanikele mõeldud järjekorras.

 

Inimese maine elu on piiratud sünni ja surmaga. Esimene neist on rõõmus sündmus, kui lapsuke ilmale tuleb ja oma elu alustab. Elu on suur ülesanne ja inimese kohus on siin teha ja anda oma parim. On seepärast loomulik koondada tähelepanu esijoones elule endale  –  tema säilitamisele ja viljakaks kujundamisele.  Aga kord saabub inimese maisele olekule siiski lõpp. Nii ütleb ka Piibel (1 Moos. 3:19), et inimene on mullast võetud ja mullaks ta jälle saab. Lisaks pole inimesel endal valikut ei surma ajas, kohas ega viisis (Koguja 3:1-2,  Iiob 14:1-2). Surm võib vahel küll olla kergendus  (2 Kor. 5:2,  Joona 4:3,  Filippi 1:23 jt.), kuid kaugelt enam on ta vastand kõigele mida inimene kalliks peab.   

 

Kolmapäeva õhtul sõitsin Kurenurmest Tallinna, et reedel lennata New Yorki. Paar päeva pealinnas veeta tundus olevat mõnus mõte. Minu naine on alati see, kes kõik vajaliku reisiks kohvritesse valmis pakib. Kuna olen alles taastumas viirusest, siis lubab ta mul praegu kergemalt läbi saada.  Ameerikasse lendamise põhjuseks on mu tütre Maarika pulmad ja sellega seoses oli minu suurim mure – kas ma mahun enam oma smokingusse, mida mul pole juba mitu aastat olnud põhjust kanda. Enamus minu mõne aasta tagustest ülikondadest mulle enam selga ei mahu. Heli vend Väino võttis mitu kilo alla sellega, et pärast kella viit õhtul enam ei söönud. Kuna see mõte mulle meeldis, siis otsustasin teha sama. 

 

HEILI TRUUMEES Nii nagu kõik mu klassikaaslased, oleme käinud siin eesti koolis mitu aastat.  Oli raske balansserida Eesti Kooli, sporti ja  rohket Ameerika kooli kodutööd. Tulin toime selle suure töökoormaga ja leian, et kõik see töö oli seda väärt.  Mulle meeldis tulla eesti kooli. Siis nägin oma sõpru ja mitmeid sugulasi. Elame ju kõigist väga kaugel. Mulle meeldisid gaidi koondused, Jõulupeod, ja Vabariigi Aastapäeva pühitsemine. Lemmikmälestus on aga viktoriin.  See oli omavaheline võistlus. Igal koolipäeval, laulutunni lõpul oli aega reserveeritud viktoriini jaoks. See oli põnev. Kui keegi võitis, siis sai kommi. Ma mäletan eluaeg, kui Mait Lepik sõi 10 banaani koos koortega, et võita baananisöömise võistluse.   Muidugi ma tahan tänada kõiki minu õpetajaid selle suure töö ja vaeva eest. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo