Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Jüri Estam jätkab oma kaheosalist sarja, kuidas 1990ndate alguses polnud Eesti Vabariigis piisavalt inimesi, teadmist ja jõudu, et ENSV KGB arhiivide provokatiivne materjal siia jätta.
Ahjud lõõmasid nii Tallinnas kui Tartus
Kapo töötaja Arpo nendib, et enne iseseisvuse ja kaitsevõime taastamist ei saanud EV jõuga takistada Venemaa relvastatud üksuste tegevust Eesti territooriumil. Ekstrapoleerin sellest lausest: järelikult kannatas seotud kätega ja rammetu EV valitsus just selle tõttu välja KGB edasitegutsemist (ma ei pea siin silmas Nõukogude ehk Vene piirivalvet, see on teine lugu).

Ning lõpuks tuleb õhtu nael
ja kaua pöörleb laevakruvi
tants algab ’Lermontovi’ lael
mis lõpeb siis kui möödub suvi.

Nii lõpeb 1975. aastal kirjutatud Jüri Üdi luuletus «Suveteater». 37 aastat hiljem kirjutab Mihkel Mutt: «Nimelt on Euroopa ühe inimühiskonna võimaliku arengutee lõppfaas, üleküpsenud staadium, kaunis loojak, mille päike näis vahepeal jäävatki horisondile rippuma nagu mingis tohutus teatrietenduses (PM 18.6.12)».

 

See oli 1954. aasta suvel, kui olin ühe 97-jalase kuunari meeskonnas. Kodusadamaks oli Miami ja meie suviseks tegevuseks oli reisigruppide viimine ühe- kuni kahenädalastele reisidele Kariibi mere saartele, nn. “charter cruises”. Üks pikemaid reise oli neljanädalane, kus olid reisijateks kaksteist üliõpilast. Nende vanemad oli rikkad inimesed, kes tahtsid saada kuu aega puhkust oma lastest ja mis saab olla parem, kui saata nad merele.  Viibisime sadamas paar-kolm päeva, et võtta vastu reisijaid, juhatada nad nendele ettenähtud kohtadele, võtta peale küllaldaselt provianti, vett ja abimootorile vajalikku diiselkütust.

 

Mõni aeg tagasi, 20 juunil, jõudsime suve haripunktini. New Yorgis seisab siis keskpäevane päike 73º kõrgusel, Los Angeles’is 80º, Miamis koguni 89º – praktiliselt peakohal. Inimese vari on kahanenud tumedaks laiguks otse jalgade ümber. Tallinnas ja Stockholmis on päikese suurim kõrgus küll vaid 54º, kuid selle vastutasuks naudivad põhjamaad kauneid, valgeid öid. Kui New Yorgis on suvisel pööripäeval päeva pikkuseks 14 h 47 m, siis Tallinnas näete päikest 3½ tundi enam. Teame ju hästi, kuidas Eestis pööripäeva keskööl Hämarik Koitu suudleb.   

 

Pole midagi paremat maailmas oma aiamaa maasikasaagist, mis on nii suur, et seda ei jõua äragi süüa. Praegu ma peaaegu et toitungi ainult maasikatest, nende saak on sel aastal olnud erakordselt hea ja mul pole hirmu seda kellega iganes jagada. Pärast New Yorgist tagasi jõudmist läks Heli lausa lennujaamast kohe tööle. Nädala lõpus aga tuli ta meie maakoju ja asus kohe maa-sikaid korjama. Ta pani need plastikaatkottidesse ja siis sügavkülma, puistates need enne üle vähese suhkruga. Sügavkülmas on meil veel eelmise aasta saakigi järel. Väga maitsvad on värsked marjad koos hommikupudru või helvestega, olgu aasta-aeg milline tahes. Oma sügisel tehtud õunamahla viimase pudeli jõin ma ära märtsikuus. 

 

Olla 50 aastat okupeeritud on pikk aeg. Nii pikk, et normaalsed instinktid võivad rahval nõrgeneda ja isegi hävida. Nii pikk, et ei kodu-eestlased ega pagulased polnud valmis adekvaatseks tegutsemiseks perioodil, mis algas Mihhail Gorbatšovi võimule tulekuga NSV Liidus.  Lüüsid avanesid täiega 19. augustil 1991, mil Boriss Jeltsin ronis Moskvas tanki otsa ja mõistis riigipöörajate tegevuse hukka. Normaalne käitumine tema poolt! Sellele järgnevalt oli Edgar Savisaare ja tema meeskonna käitumine meie naaberriigi terroriorgani KGB suhtes Eesti riigi ja rahva huvide seisukohalt aga otseselt ebanormaalne.

 

Saabusin just USAst, kus ma polnud viis aastat käinud. Omal kombel naljakas, kuidas sa vananedes ei saa enam milleski kindel olla, ka vanas heas USAs on 5 aasta jooksul paljugi muutunud. Esiteks lennureis. Lennukid olid sel korral mugavamad ning pardal pakutud toit maitsvam. USA toll teenindas meid kiiresti ja sõbralikult. Keegi ei tõstnud tüli ka sellest, et USA viisaga Heli seisis koos minuga USA kodanikele mõeldud järjekorras.

 

Inimese maine elu on piiratud sünni ja surmaga. Esimene neist on rõõmus sündmus, kui lapsuke ilmale tuleb ja oma elu alustab. Elu on suur ülesanne ja inimese kohus on siin teha ja anda oma parim. On seepärast loomulik koondada tähelepanu esijoones elule endale  –  tema säilitamisele ja viljakaks kujundamisele.  Aga kord saabub inimese maisele olekule siiski lõpp. Nii ütleb ka Piibel (1 Moos. 3:19), et inimene on mullast võetud ja mullaks ta jälle saab. Lisaks pole inimesel endal valikut ei surma ajas, kohas ega viisis (Koguja 3:1-2,  Iiob 14:1-2). Surm võib vahel küll olla kergendus  (2 Kor. 5:2,  Joona 4:3,  Filippi 1:23 jt.), kuid kaugelt enam on ta vastand kõigele mida inimene kalliks peab.   

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo