Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Mu naine helistas mulle maale Kurenurmele ja küsis, kuidas ma streigi üle elan. Olin väga üllatunud – ma ei tulnud isegi selle peale, et streigitakse. Teadsin seda, et streigiga ähvardati, aga ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu, kuna ma olen üksinda maal elav pensionär. Ainuke viis, kuidas ma oleksin aru saanud, et midagi on toimumas, oleks olnud kohaliku kooli streikimise puhul – siis poleks naabrilapsed koduteel minu juurest läbi astunud ja seda oleksin ma muidugi märganud. Aga nemadki tulevad siia paar-kolm korda nädalas, mitte iga päev.

 

Kristjan Prikk, Eesti Washingtoni Suursaatkonna kaitsenõunik ̈Lugupeetud aktuse juhataja hr. Paabo, lugupeetud pr. Rink-Abel, lugupeetud Washingtoni Markuse koguduse liikmed, külalised! Mul on suur rõõm ja au olla täna siin Ameerika Ühendriikide pealinna külje all oma kaasmaalaste ees kõnelemas Eesti Vabariigi 94. aastapäeva puhul. Koos rõõmuga tunnen ka suurt vastutust – rääkida meie riigi kõige tähtsamal tähtpäeval neile inimestele, kellest paljudel on olnud oma roll selle sama Vabariigi säilitamisel ka kõige raskematel aegadel, pole just lihtne ettevõtmine. Paljud teist jõudsid siia peale II maailmasõja vintsutusi, läbi põgenemiste ja põgenikelaagrite.

 

Enamikul meist pole raske ette kujutada, mis tunne on, kui oled seltskonnas kõige vaesem inimene. Sama tunne on lapsel kommipoes, kui ta näeb maiustuste raskuse all ägavaid riiuleid, aga vanemail pole raha nende ostmiseks. Samas teiste laste vanemail ei paista lapse soovi rahuldamisega probleeme olevat. Olenemata sellest, kui palju me suudame oma elus hüvesid hankida, pole sellest ikka küllalt, sest alati on neid, kellel on rohkem kui sinul. Ehk klaas on alati kas pooltäis või pooltühi – seega on alati ka need, kellel on vähem kui sinul. Apple´i aktsiad tõusevad mõne aasta pärast triljoni dollarini, nagu kirjutab James Altucher, Formula Capitali tegevdirektor. Rekord kuulub Microsoftile, kelle väärtus 2000. aastate algul oli 650 miljardit. 

 

Järgmisel aastal avaneb Eesti elektriturg. Ka Eesti Energia jaoks. Ma olen kindel, et Sandor Liive teab – Eesti Energia (EE) on liiga väike, et võistelda suurte Rootsi, Soome või Saksa firmadega. Eesti Energia pistetakse nahka kohe, kui ta turule jõuab. Enefit, EE tütarettevõte, arendab põlevkivitootmise projekte Jordaanias, Utah osariigis USA-s ja võib-olla ka Kanadas. Põlevkivi kasutamine on aga kõige enam keskkonda saastav tootmisvorm maailmas. Põlevkivi on kirjeldatud ka kui omamoodi savitükki, millest energia tootmine ise vajab suhteli-selt palju energiat, aga selle kasutegur on väike. Kuid Eestis on 80-aastane kogemus sel alal. Eestit on õnnistatud rohke põhjavee hulgaga, mida EE kasutab iga päev selle eest sentigi maksmata. Enamus riikides ei ole selline asi võimalik.

 

1673. aasta 17. veebruaril kirjutas Molière: „Inimene sureb vaid korra ja see kord kestab väga kaua.“ Samal ööl ta suri, olles 51 aastat vana.  Molière´i peetakse suurimaks prantsuse komöödia esindajaks, kui jätta nimetamata kaasaegne suurim komödiant Nicolas Sarkozy. Kui Molière´ilt küsiti tema kombe kohta kasutada oma töödes teistelt laenatud ideid, vastas ta: „Ma võtan kõik selle, mis kuulub mulle, ükskõik millal ma selle peaksin leidma.“ Molière´i peeti sama suureks kirjanikuks kui Shakespere´i, ja nagu Shakespeare, ei olnud tal mingeid süümepiinu teiste mõtete kasutamisel oma töödes, kui ta seda heaks arvas. Picasso kirjutas: „Suur kunstnik laenab loomulikult suurtelt meistritelt, aga geenius röövib neid pimesi silmi!“

 

Mulle tundub, et ma olen lõpuks avastanud mõned sellised tõed, millele ma polnud varem mõelnudki. Näiteks see, miks pankurid maksavad oma direktoritele tohutuid boonuseid, kuigi nende pangad kõiguvad kuristiku äärel, või miks poliitikud, kes tundub, et ei kuula üldse rahvast, valitakse ikka ja alati tagasi. Aga põhjus on selles, et pankurid ja poliitikud ei tee mitte seda, mida rahvas tahab, vaid nad teevad seda, mida soovib kindel mõjuvõimas vähemus ehk siis nende aktsionärid. Nii kaua, kuni poliitikud teevad rahatuusad õnnelikuks, ei pea nad muretsema rahva pärast.

 

 

Oma töö tõttu Vaba Eesti Sõna toimetajana loen ma igapäevaselt eesti lehti. Seega võib öelda, et olen küllaltki hästi kursis sellega, mis toimub kaugel kodumaal ning mõned asjad paistavad kaugele läbi interneti pareminigi kätte kui kohapeal sündmusi kogedes.

Internet on see võlusõna, tänu millele saame me kohal olla ükskõik millises maailma otsas ükskõik millisel ajal. Peame seda nüüd juba oma inimõiguseks – õiguseks saada infot otseallikast ilma vahendajateta.

Just vaba internet, õigemini selle kadumise oht tänu ACTA lepingu heakskiitmisele oli ka selleks viimaseks kõrreks, mis kaameli selgroo murdis ehk mis lõpuks eesti inimesed tänavatele oma valitsuse vastu protesteerima tõi.

 

Kui Ameerikas läksid postkontorid erafirmade kätte, siis oli palju juttu sellest, kuidas erafirmad hakkavad seda teenust osutama senisest paremini. Toonitati, et valitsuse poliitika antud vallas on olnud ebapiisav ja täis bürokraatiat. Postkontorite ülalpidamine olevat erakätes ka palju odavam. Pärast erakätesse minekut aga hakkasid postkontorite omanikfirmad riigilt toetusi küsima, vastasel juhul tulevat osa neist sulgeda või panna kinni laupäeviti. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo