Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Inimesed ei ela ainult leivast, ja toimetused ei tööta üksnes raha teenimiseks
Ühes selle sarja varasemas kirjutises panin palju rõhku sellele, et suurem osa välismaal eesti keeles ilmuvatest nädalalehtedest on kommertsettevõtted. Ja sellele, et aktsionäridest ei maksa mööda rutata, kuna suuremateks kursimuudatusteks on vaja saada nende nõusolek.

 

Iga-aastane Mardilaat on suur üritus, mida on kutsutud ka Eesti käsitöö laulupeoks. Tallinnas peetav Mardilaat toimub alati mardipäevale (10. nov.) lähimal nädalalõpul neljapäevast laupäevani ning seda ootavad paljud, eriti päkapikulised jõulukingivarujad ja muidugi rahvakunsti ja käsitöö armastajad. Mäletan, kui see üritus veel Lauluväljakul laulukaare tagustesse ruumidesse mahtus. Nüüd peetakse seda juba aastaid Saku suurhallis ning tänavu kultuuripealinn Tallinn 2011 toel veelgi suuremalt – lisatelgis oli avatud käsitöökoda, kus kõrvuti meie meistrite ja käsitööd õpetavate koolidega esitlesid oma maade traditsioonilist käsitööd ligi 40 meistrit välismaalt.

 

Kogu maailmas räägitakse metsikutest karvastest olenditest, keda võib kohata metsas. Ameerikas, Venemaal ja ka Eestis kutsutakse neid Lumeinimesteks, tiibetlased aga näiteks Yetideks. Minu sõber Aare on maamõõtja. Ta rääkis mulle, mis juhtus temaga hiljuti sügaval Urvaste metsas.  Mõõtes ja märkides koos töökaaslasega viiekilomeetrist maa-ala, hakkas neid häirima vänge hais, mis tuli pooleldi lagunenud põdra-korjusest. Aare assistent, kes oli näinud rohkesti CSI-filme ja X-file’e ning kes on siinkandis väga tuntud jahimees, oli väga õnnelik, kui märkas kahte paari käpajälgi põdrakorjuse juures. Ühed jäljed olid tohutu suured, teised kuulusid väiksemale olendile. Ilmselt oli tegemist emakaru ja pojaga. Maamõõtjad lõpetasid töö ja jõudsid ringiga tagasi sinna, kust nad oli alustanud. Seal märkasid nad, et metslooma jäänuseid oli lohistatud viiekümne meetri kaugusele põõsastesse. 

 

Kogu maailmas räägitakse metsikutest karvastest olenditest, keda võib kohata metsas. Ameerikas, Venemaal ja ka Eestis kutsutakse neid Lumeinimesteks, tiibetlased aga näiteks Yetideks. Minu sõber Aare on maamõõtja. Ta rääkis mulle, mis juhtus temaga hiljuti sügaval Urvaste metsas.  Mõõtes ja märkides koos töökaaslasega viiekilomeetrist maa-ala, hakkas neid häirima vänge hais, mis tuli pooleldi lagunenud põdra-korjusest. Aare assistent, kes oli näinud rohkesti CSI-filme ja X-file’e ning kes on siinkandis väga tuntud jahimees, oli väga õnnelik, kui märkas kahte paari käpajälgi põdrakorjuse juures. Ühed jäljed olid tohutu suured, teised kuulusid väiksemale olendile. Ilmselt oli tegemist emakaru ja pojaga. Maamõõtjad lõpetasid töö ja jõudsid ringiga tagasi sinna, kust nad oli alustanud. Seal märkasid nad, et metslooma jäänuseid oli lohistatud viiekümne meetri kaugusele põõsastesse. 

 

Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam on välis-eesti meedia probleeme arutanud Rootsi Eesti Päevalehes läbi mitme põhjaliku artikli. ÜEKN meediagrupis alustanud Estam taandas end avalikult grupi tööst peale Rahvuskaaslaste II konverentsi, põhjendades seda ebamäärasusega grupi töös ning tegelikes eesmärkides. “Paljud inimesed arvavad, et pritsimeheks olek ja ajakirjandusäri on valdkonnad,  millega valdav osa inimestest ilma pikemata hakkama saaks. Esimese puhul tuleb  tuld veega lihtsalt pritsida, teise puhul “võta pliiats ja kirjuta”. Tegelikult on katseid läbi viidud, kus inimesed tänavalt pannakse tuletõrjujate kõrvale tuld kustutama. 

 

Loen praegu raamatut, mida olen küll mitu korda varemgi lugenud. See on Martin Amise „Koba the Dread. Laughter and the twenty million“ (tõlkes „Hirmus Koba. Naer ja kakskümmend miljonit“). New York Times on seda iseloomustanud kui vihast, nördimapanevat, lugejat isiklikult oma imetabasel moel puudutavat. Kujundlikult öeldes on raamat nagu rusikahoop näkku.  Amis küsib oma teoses, miks ajalugu ja intelligentsed inimesed enamasti peavad holokausti hullemaks kui seda, millega said hakkama Lenin ja Stalin. Kuidas saab kuus miljonit surnut olla hirmuäratavam ja taunitavam rohkem kui 50 miljoni inimese surmast, mille põhjustas Lenini ja Stalini hullumeelsus? 

 

Mati Hint (sündinud 1937 Rõngus. 1963-1975 Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent, professor ja teadur. 2002 aastast Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, mitmete auhindadega vääristatud) väidab  6. oktoobri 2011 Maalehes intervjuus Alo Lõhmusele, et on ohtlik  eelistada omaenda analüüsivõimele internetist ammutatud teavet ja seab kahtluse alla Eestis üldlevinud interneti vaimustuse. Maailmas on tähele pandud, et interneti kasutamine vähendab ja lõhub pikkade tekstide lugemise harjumust isegi väga haritud inimestel, lausa kirjandusprofessoritel jättes terve põlvkonna ilma pika tekstilugemise oskusest ja naudingust. 

 

Eelmises VESs oli lühidalt juttu Vaba Eesti Sõna raskest majanduslikust olukorrast ja sellest, et kui midagi ei muutu, on leht sunnitud rahapuudusel (ilmselt järgmisel kevadel) ilmumise lõpetama. Lehe raske olukord ei tohiks olla kellelegi uudis, sellest on räägitud aastaid ja kindlasti tungivalt viimaste aastate aktsionäride aasta-koosolekutel, et kahanev tellijaskond ning kasvavad trükikulud pressivad lehe lõpetamiskuupäeva aina lähemale.  Siiski tundub VES lõpetamine tulevat paljudele üllatusena – Kuidas siis nii, leht on ilmunud 62 aastat iga nädal, kuidas siis järsku enam ühel päeval ei ilmu?  VES on aastaid elanud vanadest varudest ja katnud puudujääke põhikapitali arvelt. Kui aastaid tagasi, rohkete tellijate ajajärgul, oleks targemaid otsuseid tehtud ning jälgitud paremini oma kulutusi, oleks meil praegu võib-olla ees veel mõned ilmumisaastad. Aga minevikku muuta ei saa. Ja olevik on selline, et aastast puudujääki umbes $30,000 enam katta pole võimalik.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo