Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Pärast Lennart Meri raamatuid “Hõbevalge” (1976) ja “Hõbevalgem” (1983) hakkas üsna laialt levima versioon Kaali meteoriidi langemisest eestimaalaste silme all, mis siis kajastus nende ja ka põhjamaade mütoloogias ja folklooris – “Kalevalas” ja “Eddas”.  Mõned arheoloogid püüdsid selle tulekera kukkumisega seostada isegi Asva ja Ridala maalinnuste põlemist. Meri oletas, et kreeklane Pytheas võis käia umbes 325. aastal e.m.a. Briti saaartele tehtud reisil ka Saaremaal, mille ta samastas Thulega. Lisaks nägi Meri Kaalis Tacituse kirjeldatud germaani jumlanna Nerthuse kultuse paika. Enamik inimesi on tänini veendunud, et Kaali katastroof jättis saare elanike mällu tohutu mulje. 

 

1970. aastate naftakriisi ajal pidid inimesed ootama tunde bensiinijaamades kütuse järjekorras, et oma luksusmaasturite paake täita. Ameeriklased tegid end lolliks oma suurte masinatega ja need läksidki kiiresti moest välja. Oli päris naljakas, kuidas äkki vaesemad ameeriklased läksid hulluks, kui nägid müügis tohutuid kasutatud Chryslereid ja Cadillace, samal ajal kui nende rikkamad naabrid istusid kokkuhoidlikemates Volkswagenites ja Hondades.  Tol ajal räägiti, kuidas General Motors, Chrysler ja Ford pidid mõtlema, kuidas nende toodang kohanduks uute vajadustega maailmas ja et nad peavad õppima jaapanlastelt, kuidas luua kütusesäästlikke autosid. Ainult nii suudaksid nad ellu jääda.

 

15. detsembril möödunud aastal ilmus Delfis (www.delfi.ee) artikkel pealkirjaga „Rahvusvähemuste esindajate koda nõuab Ilveselt vabandamist“. Allpool väljavõte sellest artiklist: „Šveitsi ajaleht Der Bund avaldas laupäeval intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega. /---/ Šveitsi ajakirjanik küsis Ilveselt, kuidas on juhtunud, et vene keel ei ole Eestis ametlik keel. Ka presidendi kantselei soovitas rahvusvähemuse esindajatel veel kord ja väga tähelepa-nelikult lugeda väljavõtet ajalehe Der Bund intervjuust president Ilvesega, kus riigipea vastas küsimusele, miks ei ole vene keel Eesti ametlik keel, järgmist:

 

President Toomas Hendrik Ilves palus inimestel suhtluskeskkonnas Facebook sõnastada argumente, miks on Eestis hea elada.  Miks on tänapäeva Eestis hea elada? Meil on ID-kaart – kõik pangaasjad saab internetis aetud ja lepingud elektrooniliselt allkirjastatud – ei pea füüsiliselt Eestis kohal olemagi. Meil on riik, mis austab religiooni asemel teaduslikku maailmavaadet. Meil on puutumata loodus, mida saab tegelikult puudutada. Meil on piisavalt must huumor ja oskus iseenda üle naerda.

 

Jõululaupäeva veetsin ma sel aastal maal üksinda, Heli oli koos oma lastega Tallinnas. Ukul oli kontsertidevaheline aeg, Inge on Tallinna Ülikooli keemiatudeng ja Eva, kes õpib Taanis moedisaini, oli samuti koju tulnud.  Ma maalisin, kirjutasin artiklit ja mängisin klaverit. Õhtul tuli mu naaber Karl Kaska ja kutsus mind kaasa Urvaste kirikusse, kuhu ta oma perega oli suundumas. Esialgu ma keeldusin, sest ma ei tahtnud maalimist pooleli jätta ja hakata end pidulikumalt riidesse panema. Siis aga mõtlesin ümber, sest alati on kergem ei ütelda, kui kasutada võimalust ja tegutseda.

 

Need olid üle pika aja esimesed jõulud, mis ei tekitanud mulle depressiooni. Aga ma ei ole ainuke, kes jõulude ajal masendusse on langenud. Kuulun Ameerika kuulsa beebibuumi esimesse põlvkonda, nende hulka, kes sündisid peale Teist maailmasõda – minu sünniaastaks on 1946. Me oleme kõige suurem tarbijate grupp maailma ajaloos. Globaalne turumajandus on saatnud meid kogu meie elu. Meie põlvkond kasvas üles uue turumajanduse fenomeni tingimustes – televiisorit vaadates. Jõulude ajal vaatasime alati Jimmy Stewartit filmis „It´s a Great Life“ („Ilus elu“). Või Ebenezer Scrooge´i tüssamas jõulumeeleolu filmis „A Christmas Carol“ („Jõululaul“). Nii neis kahes kui arvukates teistes filmides näidati, millised peavad jõulud olema, aga millised nad harva on või olla saavad iga ameeriklase elus. 

 

Mõni aeg tagasi pidin ma jääma voodisse tugeva kõhuvalu tõttu. Ma ei tea, kas oli see söögist või sain kuskilt mingi viiruse, aga see polegi tähtis. Tean veel paljusid, keda tabas sama tõbi, aga minuga olid lood siiski teisiti.  Mulle tundub alati, et minuga on lood teisiti kui teiste inimestega. Kui tavaliselt võetakse üks aspiriinitablett korraga, siis mulle tundub, et seda on vähe – vaja on võtta kolm või isegi neli! Olen kuskilt lugenud, et selline suhtumine on inimestel, kellel on sõltuvuslik loomus.  See tähendab, et ma püüan kõike teha liialdatult, olgu siis tegemist hea või halvaga. Head teen ma ikka uuesti ja uuesti, rohkem ja rohkem. Halvast püüan hoiduda iga hinna eest. Alkoholi joomise jätsin ma maha juba kaks inimpõlve tagasi, sest ma teadsin – selle osa oma elust pean ma maha jätma, kui ma üldse tahan ellu jääda. 

 

Eesti üldiselt multikultuursust reklaamivas meedias on rõõm aegajalt kohata sõnavõtte ka niisugustelt tuntud ja tublidelt meestelt, kes veel eesti keele ja meele pärast südant valutavad. Tõnis Lukas ütles ühes hiljutises intervjuus Vikerraadiole välja tõe, mis juba ammu hoolivamat osa eesti rahvast muretsema paneb: meil on nälg rahvusliku idealismi järele. Kõik need hämarad erastamised-ärastamised, seadusandjate eraäriga seotud skandaalid ja skandaalikesed, auklik seadusandlus ja poliitikute JOKK-ideoloogia ("Juriidiliselt On Kõik Korras") on selge märk sellest, et "kala hakkab haisema peast". Kuhu te olete kadunud, laulva revolutsiooni kangelased!?

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo