Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Mõne aasta pärast tähistame Vabadussõja alguse sajandat juubelit.

Ilvi Joe CannonIlvi Jõe-Cannon, politoloog

 

10 aastat tagasi tõstatas professor Mati Hint küsimusi eesti keele vabaduse kohta artiklis, mis ilmus 2005. a. Õpetajate Lehes nr 8. Ta oli juba 18 aastat varem tõstatanud sama küsimuse kirjutises „Demokraatia ja keel“, kui oli sügav venestamise aeg okupeeritud Eestis. Aga miks sama küsimus 10 aastat tagasi, kui Eesti oli juba enam kui tosin aastat eksisteerinud iseseisva riigina?


Eesti põhiseaduse 1. peatükis deklareeritakse: ”Eesti riigikeel on eesti  keel.” Sellest hoolimata on meie emakeel ohus. Näiteid selle kohta ei ole raske leida. Hiljuti avaldas Rein Veidemann Postimehes (29.07.2015) arvamust, et “uus päev haridus- ja teadusilmas tõuseb ingliskeelsena”; Veidemann näeb selles  Eesti  humanitaaria loojangu algust. Samasugust ohtu näeb riigikogulane Mihkel Raud Eesti Keele Instituudi  ja Tartu Ülikooli koostöölepingus. 

heli1996. a, kui jagasime Heliga peastaabis kontorit. Foto: Viido polikarpus

 

Üks kõige raskemaid asju maailmas on tunda iseennast. Ilmselt veelgi keerulisem on tunda oma naist!


Lugesin hiljuti, kuidas Benjamin Franklinil, kui ta oli kuueaastane poisikene, oli taskus vaid kuus vasksenti. Oli pühadeaeg.

 

Poiss läks poodi ja nägi seal vilet ning ostis selle oma sentide eest ära. Suure rõõmuga läks ta koju.

 

Ta puhus oma vilet kodumaja juures, kuni ta õed ja vennad hakkasid naerma ja ütlesid talle, et ta oli oma vile eest maksnud kuus korda kõrgemat hinda, kui see tegelikult maksab.

 

Nad lugesid üles kõik asjad, mis poiss oleks veel saanud, kui ta poleks vile eest nii palju maksnud.

 

Seepeale hakkas väike Benjamin nutma, sest ost, mille üle ta nii uhke oli, põhjustas talle nüüd rohkem kannatusi kui rõõmu.


Ja äkki selle loo taustal mõistsin ma oma naist, seda, mis tunne teda valdab poes ostlemas käies.

Meie isade sangarlik heitlus Eesti Vabadusõjas määras ajaloolise kindlusega Eestile eluõiguse iseseisvuseks ajal, millal küsimus seisis – olla või mitte olla.  See heitlus määras meile ka austava ülesande: jääda 22. aastaks õhtumaa kultuuri üheks tugevamaks kantsiks ja eelpostiks Ida tooruse ja vägivalla piirimaadel.

taukarIgaüks on ise oma õnne sepp ja oma elu kujundaja.

klik

Veiko Kaufmann Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja Thomas Shneider Konrad Adenaueri Fondist koos Viido Polikarpusega Kurenurme päikesepargis. Autori foto

tractor

Viido lapselaps Karl Alex Viido mänguasjaga!  Foto: Viido Polikarpus

paikesepark

Konrad Adenaueri Fond on Eestis aktiivselt töötanud juba aastaid. Paar nädalat tagasi sain ma neilt alljärgneva kutse: „Austatud Härra Polikarpus,

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo