Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

polikarpus

Viido lapselaps Karl Alex Allemann Viido aias. Autori foto

 

Jälle on õunamahla tegemise aeg ukse ees ja see teeb mu meele väga rõõmsaks. Ma olen küll erakordselt laisk inimene, aga õuntest mahla pressimine, mis on tegelikult üsna töömahukas, ei ole mulle kunagi olnud vastukarva.

polikarpusIvari Padar ja Valdur Tiit Klõbi talus. Foto: Viido Polikarpus

 

Eelmisel nädalal käis meie Klõbi talus endine põllutööminister ja Võrumaa mees Ivari Padar (pildil vasakul). Teda huvitas meie päikesepark. Ta ütles, et kuigi meie talud on üsna lähestikku ja ta on juba ammu tahtnud külla tulla, on see ikka viibinud. Muidugi oli ta lehtedest lugenud meie projektist ja pingutustest päikesepargi rajamisel.

passport

„Septembris 1944 põgenes umbes 75 000 eestlast kodumaalt. Mälestused lühikesest Nõukogude okupatsioonist 1940–41 olid veel värsked ja Nõukogude armee oli lähenemas Tallinnale, põgenikud lootsid pääseda kurvast saatusest, mis oleks oodanud brutaalse kommunistliku režiimi käes. Paljud ei näinud enam kunagi oma kodumaad. Kokkuvõttes hukkus ajavahemikus 1940–1959 umbes 145 000 etnilist eestlast kommunistliku türannia tagajärjel.

polikarpus

Eile oli kolmapäev. Olen selles kindel, sest umbes kell 14.30 kuulsin ma oma koera Mukit haukumas meie naabri Maru Ennu peale, kes sõitis siit jalgrattal mööda, et jõuda autokauplusse, mis tuleb maantee äärde.

 

Ma olen kogu aeg öelnud, et lähen ka autokauplusse sisseoste tegema, aga siis ma kas unustan ära, et on juba kolmapäev, või siis ei ole mul kodus sularaha, aga kaardiga seal maksta ei saa.

uluotsTartu Ülikooli õigusteaduse professor Jüri Uluots oma kabinetis. 1930ndate algus

Eesti Elu 26. juuni number toob Elle Puusaagi juhtkirja “Dramaatiline suvi 1940”, mis hästi valgustab saatuslikku sündmust  –  Eesti Vabariigi vägivaldset okupeerimist N. Liidu poolt. Lubatagu mul sellele lisada mõned mõtted.


Ehkki olin siis noor (12), on toonased sündmused veel eredalt meeles. Elasin neile kaasa ning valusad armid sellest on jäänud tänini püsima.

alo lohmusAlo Lõhmus.     Foto: ERR

 

Eesti rahvus on keelekeskne nähtus.

 

Muukeelseid eestlasi ei ole olemas ega saagi olla.

 

Küll aga on igal muukeelsena sündinul võimalik eestlaseks saada eesti keele omandamise ja sisekõnelise mõtlemiskeelena kasutusele võtmise kaudu, kirjutab Alo Lõhmus ERR Arvamusportaalis.


Muinasaja lõpul kuulusid eestlased pigem kohaliku piirkonna suurrahvaste hulka.

 

Meid oli siis kokku kuni 200 000 inimest, soomlasi aga poole vähem, rootslasi 400 000, norralasi 200 000, taanlasi 350 000–500 000, leedulasi 120 000–170 000.


Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses ei toonud teatavasti kaasa asustuskolonisatsiooni: saksastus vaid arvu poolest marginaalne ülemkiht.

 

Eesti talupojad ei pidanud taanduma saksa talupoegade ees.

 

Täismahus artiklit loe edasi siit.

katrin laurKatrin Laur, režissöör, Köln

 

Poliitikud ei tohi teha nägu, justkui põgenikelaine midagi ei muudaks. Põgeniketeemat ei saa endisel moel jätkata.


Kõigepealt mõned arvud. Saksamaal elab 80 miljonit inimest. Sel aastal oodatakse riiki 800 000 põgenikku, kui praegune põgenikevool ei muutu. Saksa riigi ametlik seisukoht on, et sellega saadakse hakkama, ehkki see on suur pingutus.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo