Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

peeter einola2PEETER EINOLA on sündinud ja üles kasvanud Torontos, Kanadas, ja elab praegugi seal. Ta on Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindaja Kanadas, Toronto Ülikoolis asuva Eesti Õppetooli Sihtasutuse nõukogu esimees ja Tartu College’i nõukogu abiesimees. Varem  olnud Toronto Eesti Ühispanga nõukogu esimees ja Kotkajärve Metsaülikooli programmi juhataja. Ta on Korporatsioon Rotalia vilistlane ja korporatsiooni ülemaailmse vilistlaskogu abiesimees Kanadas.

 

Välis-Eesti kogukonnas on olemasolev ja paigas inimvõrgustik, mida on võimalik rakendada Eesti heaks.

 

Teave sündmustest väliseesti kogukondades on alus, mis võimaldab ühenduste loomist mitte ainult rahvuse põhjal vaid ka professionaalsel ja akadeemilisel tasemel, kirjutab Toronto eestlane Peeter Einola Postimehe Arvamusportaalis.

heli viidoHeli ja Viido.

 

Mu naine pidi minema haiglasse väiksemale lõikusele ja ta ei võtnud seda tõsiselt ja mina muidugi kuulasin teda ka vaid poole kõrvaga nagu alati.

teatajadLugedes vanu Virumaa Teataja numbreid.    Viido Polikarpuse foto

 

Meil Lõuna-Eestis on seni olnud ainult üks tõesti külm öö ja sellest piisas. Kuni selle ööni sain ma aiast ikka mõne maasika või vaarika.

 

Nüüd pean ma veel võtma üles porgandid ja panema talveks keldrisse. Kõik muu on meie aias lõpetanud oma elutegevuse. Isegi rohi ei kasva enam.

Käesoleval aastal tõi meile kauni sügise alguse Paavst Franciscus oma külaskäiguga Ameerika idarannikule.

 

Püha Isa siinviibimise ajal oli tunne, et kõik meie uudisteagentuurid tegid oma parima, et rahvas võis TV ekraanilt jälgida iga tema sammu või raadiost kuulda, mis parajasti oli juhtumas.

Indrek Hargla, kirjanik

 

harglaEestlaste vastumeelsus võõraste maaletoomisesse ei tulene mitte „vihast kõigi vastu, kes on natukegi teistsugused".

 

See vastumeelsus tuleb sellest, et Eesti valitsus ei ole sellise ennastsalgavusega võidelnud ainsagi rahvusriigi aate eest, ei ole käivitanud ainsatki kampaaniat eesti keele ja kultuuri edasikestmise eest.

 

Et valitsus surub tigedusega läbi poliitikat, millele rahva selge enamus vastu on, nii kirjutab menukirjanik Indrek Hargla Õhtulehes  9. oktoobril 2015.

 

Sallimatus on Eestis viimasel ajal tõesti võtnud väga valusad mõõtmed. See on valitsuse sallimatus põhiseaduslike eesmärkide ja eestlaste tuleviku suhtes.

meediagruppOsa Rahvuskaaslaste Programmi Konverentsi meedia töögrupi liikmeid, vasakult: Martin Ehala, Taave Vahermägi, Maarja Pärl-Lõhmus, Kärt Ulman, Sirje Uriko, Marju Rink-Abel, Rein Abel, Aime Andra, Sirje Kiin, Sirle Sööt, Iivi Zajedova, ees Rain Ots.  Puuduvad Aho Rebas, Liia Urman, Maimu Mölder.   Foto: Sirje Kiin

 

17.-18. septembril Narvas toimunud Rahvuskaaslaste Programmi Konverentsil osalesid ka käesolevat ajalehte, Vaba Eesti Sõna, väljaandva aktsiaseltsi The Nordic Pressi juhatuse liikmed Sirje Uriko,  Aime Andra ja Kärt Ulman.

polikarpusMees ja naine erinevad teineteisest põhjalikult. Vähemalt ma usun, et mõtlemisprotsessid on neil küll erinevad.

 

Meditsiiniliselt on tõestatud, et naised kasutavad oma aju teistmoodi kui mehed, naise aju on ehitatud nii, et nad võivad korraga täita mitut ülesannet. Näiteks tegelda mingi vajaliku toiminguga, hoolitsedes samal ajal lapse või isegi mitme lapse eest.

marit daveyLEP 2015 EKN – ERKÜ kongressi järelmõtteid
Marit Davey

 

Siinne mõtisklus on kokkuvõte minu esinemisest LEP 2015 EKN – ERKÜ kongressil ning jätk Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppejõu Maarja Pärl Lõhmuse eelnevale käsitlusele samal teemal (14. august 2015).

 

Aeg-ajalt on mulle mulje jäänud, et kodueestlased pole huvitatud väliseestlaste elust-olust või isegi trotsivad neid, kes kodumaalt ühel või teisel põhjusel lahkunud on.

 

Kui sa just nii öelda Eestit oma kuulsusega kaardile ei pane või kodumaale tagasi suunduda ei kavatse, siis eraldatakse sind kui teise sordi eestlast, kes kodustele teemadele kaasa rääkima ei peaks.

 

Oled nii öelda maha kantud. Ma ei räägi siinkohal endast, vaid pigem vastukajast väliseestlastest arvamusliidrite artiklitele kodueestlaste poolt.


Samal ajal on praegune elujärk pannud paljusid inimesi vaatlema end kui maailma kodanikke eestlase asemel.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo