Maarja Vaino

Eelmise aasta lõpus ilmus uudis, et seaduseelnõuna on teoks saanud mitu aastat jutuks olnud mõte Eesti kirjanduse päevast riiklikus tähtpäevade kalendris.

Mulle näis, et uudis võeti üsna rõõmsalt vastu. On ju üldiselt teadaolev tõsiasi, et eestlased on kultuurrahvaks tõusnud paljuski kirja, kirjanduse, lugemise ja raamatute kaudu.

Details

Published: January 21 2022

Minu kiri on Ave Maria Blithe’i lugejakirja kohta 23. nov. 2021, kus ta kirjeldab oma viimast kahenädalast reisi Tallinna.

Ta kasutab sõna paranoia praeguse aja viiruse leviku piiramiseks Eestis.

Paranoia on äärmuslik hirm olematu või ettekujutatud asja üle.

Details

Published: January 23 2022

Allakirjutanu ehmus, kui läinud nädalal nägi oma nime suurel valgustatud reklaamitablool Kristiine keskuse katusel. Nüüd on sõnumit, nii eesti kui vene keeles, näha ka bussiootepaviljonidel. Sõna kindlam on ennegi kasutatud, et julgustada inimesi kasutama koroona leviku tõkestamise vahendeid, näiteks desinfitseerima käsi, jms. Nüüd siis Terviseameti uues üleriigilises vaktsineerimise kampaanias, ergutamaks rahvast minema kolmandat TÕHUSTUSdoosi saama.

Foto: Terviseameti Facebooki lehekülg

Teil räägitakse booster süstist, meil räägitakse TÕHUSTUSDOOSIST ehk järjekorras kolmandast, mida koroonaviiruse haiguse COVID-19 vastu manustatakse.

MANUSTAMA tähendab toitained, ravimeid või muud sellist organismi sisse viima. Rohtusid võib suu kaudu manustada ehk võtta, vaktsiini aga süstimise teel manustada.

Details

Published: January 21 2022

Raul Pettai

Mis on siis kaar? Lihtsas keeles: kahe punkti vaheline osa. Need punktid võivad aga olla nii ruumis kui ajas.

Alustame kaartega ruumis. Siin meenuvad looduse poolt rajatud, kuni 300’ (90 m) pikkused kivikaared Utah, Colorado ja Arizona kanjonites USA-s.

Details

Published: January 21 2022

Jõulupüha on peetud. Küsime, kus või kes on jõulude algus? Küsime, missugune oleks elu ja meie ühiskond ning kultuur, kui poleks jõulusid üldse tekkinud: kui poleks maailma sündinud jõulude loojat ja toojat.

Inimkond ja ühiskond vastab neile küsimustele tõekspidamiste, tavandite ehk kommete ja käitumise läbi, mis väljendavad seda, mis neile on tähtis ja vajalik ning aluseks seoses jõulupühade pühitsemise ja pidamisega.

Details

Published: January 21 2022

Üliõpilased mälestussamba juures 14. jaan. 2022. Fotod: Erwin Pari

Paljud tartlased seavad juba aastaid 14. jaanuaril enne keskpäeva oma kodulinnas sammud või autorattad Tähtvere parki Vabadussõjas linna 1919. aastal vabastanud sõjameeste mälestussamba poole.

Ilmajaam lubas ülitugevat loodetuult, aga õhku see meid ei viinud.

Väike matkaseltskond, kuhu kuulusin, rühkis Jakobi mäest üles ja edasi. Meiega astusid üht sammu kaks lasteaiarühma.

Details

Published: January 21 2022

Sirje Kiin

Sirje ja Jack Tarponi järve ääres vabaõhurestoranis.  Autori fotod

Võtsime detsembris julguse kokku ja otsustasime, et pärast kaht aastat kodust pandeemiarežiimi sõidame nendeks pühadeks, jõuluks ja aastavahetuseks Floridasse, kus mu abikaasa Jacki pereliikmed elavad. Meil oli sõiduks teinegi põhjus: nimelt hellitame lootust leida seal meile uus kodu, sest Jack jääb kevadel Dakota Osariigi Ülikooli professuurist pensionile.

Kuidas me ometi julgesime praegu autoga lausa kaks korda läbi USA sõita, kui pandeemia kogub jälle uusi tuure?

Details

Published: January 15 2022

Muhu saarel tulid vana-aastaõhtul Madis Rehepapi pere külmas vees karastunud tinatükid välja sellistena. Mida võisid õnnevalajad loota neis näha? Pereisa Madis on muuseas õppinud Bentley Ülikoolis Bostonis, nüüd tegutseb töö kõrvalt Muhu Merepääste Seltsi juhatuses.

Connecticutis valati palju siledamaid ja madalamaid õnnekujusid vana-aastaõhtul. Selgus, et tegemist on hoopis teise metalli, galliumiga, mida pereema Merike Barborak spetsiaalselt õnnevalamiseks tellis. Sädelused lisati ülesvõttele arvutiga juurde. Üks imetleja väitis nägevat koheselt lendavat inglit ja lõvi ning kinnitas, et need on "head märgid".

Mis on piltidel? Valangud, vormid, aga mille? ÕNNE! Õnne tuleb otsida, õnn on valaja ja vaataja silmis.

Õnnetina valamine uusaastaööl on mitusada aastat vana rahvakomme nii meil, kui ka naabritel soomlastel ja lätlastel, sakslastel ja teistelgi.

Õnnetina kuju järgi saab ennustada järgmise aasta sündmusi, mis loodetavasti toovad endaga kaasa rõõmupalangu ehk lõõma.

Details

Published: January 15 2022